Kuna kroonilised haigused nagu diabeet, hüpertoonia ja neerupuudulikkus on tõusuteel, kasvab kiirelt ka elundisiirdamist vajavate inimeste arv. Samal ajal on elundidoonorite arv paljudes riikides endiselt liiga väike. Maailma Terviseorganisatsiooni hinnangul on neeruhaigused juba üheksas juhtiv surmapõhjus maailmas ning võivad 2040. aastaks tõusta viiendale kohale.
Geenmuundatud sea elundid võiksid pakkuda lahendust – eeldusel, et inimorganism neid elundeid omaks võtab.
New York Timesi andmetel on juba tehtud kahes riigis – USA-s ja Hiinas – katsesiirdamisi, kus patsiendid elasid sigadelt siirdatud neerudega üle poole aasta. USA-s elanud 67-aastane Tim Andrews elas 271 päeva siirdatud neeruga, mis on seni pikim teadaolev aeg. Siiski pidid arstid patsiendil neerud hiljem eemaldama ning ta naasis dialüüsravi juurde.
Üks suurimaid väljakutseid on keha immuunreaktsioon. Uuringud näitasid, et üleliigne valk uriinis ja verehüübed siiriku väikestes veresoontes viitasid sellele, et neer ei töötanud täiel määral. Samuti on avastatud, et inimese T-mälurakud reageerivad sigade organitele palju tugevamalt kui teiste primaatide omad. Üks võimalik põhjus on sealiha söömine – inimesed tarbivad seda, teised primaadid mitte.
«Kui inimene pole elus kordagi siga söönud, võib siirdamine olla kergem,» märkis dr Tatsuo Kawai Geneve konverentsil.
Teadlased rõhutavad, et suur risk on ka sigade viiruste ülekandumine inimesele siiratud elundite kaudu. Kuigi geenmuundatud sigu kasvatatakse steriilses keskkonnas, on siiratud elunditest siiski leitud viiruse RNA-d.