«Et selliseid vaguneid osta, peaks olema täiesti otsesõit. Praegu ei lähe raudtee otse Euroopasse, vaid kõigepealt Tartusse, siis läheme Leedus niimoodi sinka-vonka, jõuame Leedu-Poola piirile 48 tunniga,» tõi Zimmermann välja.

«Autod jõuavad Poola 24 tunniga. Praegu liigub kaup autoga kaks korda kiiremini kui rongiga. Praegu me lihtsalt ei ole konkurentsivõimelised, aga tulevikus oleme. Kui Rail Balticul võib sõita 120 kilomeetrit tunnis, siis on kaubavagunid Tallinnast Poola piiril 11–12 tunniga,» võttis Zimmermann kokku.

Briljantidega rinnamärk

Eesti Raudtee enam kui 700 töötaja hulgas on terve hulk neid, kes on oma ametit pidanud aastakümneid. Kaido Zimmermann ütleb, et igal aastal täitub 40 või isegi 50 aasta juubel umbes kümnel töötajal.

«Enamuses on nad kõik liiklusjuhtijad. Nad on kunagi Minskis või Leningradis selle ala õppinud ja suunatud Eestisse ning töötavad,» ütleb Zimmermann.

«Sellest on küll juba kümme aastat möödas, aga meil oli üks inimene, kel oli 60 aasta tööjuubel. Tema oli sidemehaanik. Ta õppis Tartu tehnikumis, alustas tööd vist lausa 14-aastaselt ja töötas 60 aastat Eesti Raudteel,» jutustab Zimmermann. «Kokku tuli tal vist isegi üks aasta rohkem.»

Ta meenutab, et kui sidemehaanik kutsuti pidulikule üritusele, kus tööjuubilaridele aumärke ja -kirju anti, siis ei saanud ta tulla. Pääsküla ülesõidul oli rike, mistõttu ta pidi hoopis tööle minema.

Eesti Raudtee töötajate keskmine vanus on praegu 51 aastat. Keskmine tööstaaž on firmas 17 aastat.

«Rahalist preemiat ei ole, meenemünt viie aasta tööjuubelil või briljandiga aumärk. 10 aasta aumärgil on hästi pisikene briljant, 20 aastat kaks briljanti, 30 aastat kolm. 60 aasta tööjuubeli märgil on kuus punast rubiini,» räägib Zimmermann.

Suur osa Eesti Raudtee töötajaid on venekeelsed. «Eestlane ei taha tulla väga raske töö peale. Kui pead ööpäev ringi olema valmis, et sõita kuhugi jaama vahele, et midagi remontida või lund lükata, et rongid saaks liikuda, siis noori üldse ei huvita ja eestlane ei taha ka niisuguse koha peale tulla. Õnn, et on venekeelseid inimesi, kes musta tööd tahavad teha,» ütleb Zimmermann.