17aastane Kaisa tunneb, et tal ei ole praeguseks kujunenud välja poliitilisi vaateid. Ta leiab, et ta pole koolist saanud sellel teemal piisavalt alusteadmisi, et üldse poliitikast midagi arvata.
Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni konsultant Emma Kruusmäe usub, et 16aastane on võimeline Euroopa Parlamendi valimistel tegema oma valikut. Ta arvab, et noortel on olemas kõik ressursid, et olla informeeritud. “Liiga palju on tekitatud tunnetust, et noortel on vähe elukogemust. Vahet pole, kas oled 16 või 66, kõige olulisem on teha valimistel informeeritud valik,” ütleb ta.
18aastane Kevin tunneb, et tal oleks 16aastaselt olnud olemas küll ressursid, et võimalike valimiste korral valimas käia, kuid tal ei olnud sel ajal poliitika vastu lihtsalt huvi. “Enda ja oma sõpruskonna pealt näen, et valdav enamus 16aastastest pole veel nii huvitunud poliitikast. Seetõttu ei võta nad ka aega, et end sellega kurssi viia,” ütleb ta. “16aastasena polnud ma eriti poliitikaga kursis ning ma kindlasti poleks suutnud teha iseseisvalt õiglast valikut, kus oleksin läbi mõelnud kõik plussid ja miinused.”
Põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Johannes Terras arvab, et kui 16- ja 17aastastele anda hääleõigus Euroopa Parlamendi valimistel, siis teaksid nad poliitikast rohkem. “Juhul kui seda õigust veel noortel ei ole, kaasneb see, et ei ole huvi ennast sellega ka kurssi viia,” ütleb ta. “Tihtipeale tegelevad valimiskampaaniad küsimustega, mis võib-olla noori nii palju ei puuduta. Kuna noored ei saa europarlamenti valida, pole poliitikutel olnud põhjust ka sinna panustada.”