Kui Euroopa Liidu järgmine seitsmeaastane (2028-2034) eelarve (MFF) ligilähedaseltki sellisel kujul vastu võetakse, nagu Euroopa Komisjon selle on esitanud, saaks Eesti sealt mitu miljardit eurot rohkem tagasi kui sisse maksab. Saadavate toetuste ja EL-i eelarvesse makstava raha suhe võib jääda praeguse MFF-iga samasse suurusjärku, aga arvestades mõlema summa kasvamist võib Euroopast laekuvate toetuste kogusumma olla varasemast isegi suurem.
Kuna eelarvekava erinevate osade kasutamisel kehtivad erinevad reeglid, ei ole väga täpselt selge, kui palju Eesti järgmisest MFF-ist kokku saaks, aga eelarve esimesest sambast, kus on igale liikmesriigile kavandatud kindel summa, oleks Eesti osa 6,5 miljardit eurot, selgitas rahandusministeeriumi Euroopa Liidu poliitika talituse juhataja Meelis Meigas.
Euroopa Liidu pikaajalise eelarve esimese samba suurus on 793 miljardit eurot ja see hõlmab ühtekuuluvuspoliitikat (ÜKP), ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP), kalanduspoliitikat ja sisejulgeoleku valdkonda. Kui varasemalt määrati eri poliitikate jaoks liikmesriikidele eraldi summad, siis sel korral on riikidele ette nähtud üks summa, mille raames nad võivad vastavalt kokkulepitud reformidele ja investeeringutele ise raha jaotuse otsustada ehk riigid saavad vabadust juurde.
Meigas ütles, et esimese samba 6,5 miljardi kasutamiseks koostatakse koostöös Euroopa Komisjoniga riigiplaan, mis seab raha kasutamise otstarvetele nagu näiteks kliima ja keskkond, haridus või sotsiaalvaldkond teatavad sihttasemed. Samas on selle raames siiski Eestile eraldi ette nähtud näiteks 810 miljoni euro suurune pakett sisejulgeoleku valdkonna – piirihalduse, rände ja viisarežiimi tugevdamiseks, mis on praegu EL-ist saadavast toetusest kümme korda suurem summa.
Samuti on põllumajandustoetusteks eraldatud sihtotstarbeliselt 1,6 miljardit eurot, mis oleks küll väiksem kui praegusest MFF-ist saadav umbes kaks miljardit, aga selle vahe saab kompenseerida valitsuse otsusel vabaks kasutuseks olevate summade arvel. Eesti soovib, et ühtekuuluvus- ja põllumajanduspoliitika toetused jäävad varasemaga samale tasemele.
Esimesele sambale lisanduksid MFF-i teise samba vahendid – ettepaneku kohaselt 589 miljardit eurot – ja see hõlmaks Euroopa Konkurentsivõime Fondi, Euroopa ühendamise rahastut (CEF), teadusuuringute ja innovatsiooni programmi Euroopa horisont, õpirände programmi Erasmus+, kultuuri- ja tsiviilühiskonna programmi AgoraEU ja elanikkonnakaitse mehhanismi ning mõnda väiksemat programmi.
Teise samba summadele tuleb aga liikmesriikidel omavahel konkureerida ning sealt saavad rohkem need, kes on oma vajaduste põhjendamisel ja raha kasutuselevõtmisel edukamad. Eestil näiteks on teisest sambast võimalik taotleda CEF-i raames toetust Rail Balticu lõpuni ehitamiseks ja uute energiaühenduste rajamiseks.
“Kesksete fondide rahastuse suurust ei saa veel täpselt hinnata, kuna see sõltub meie ettevõtjate, ülikoolide ja teiste taotlejate projektide edukusest. Samas arvestades Eesti senist edukust kesksetest fondidest rahasaamisel, võiks Eesti saadav rahasumma koos esimese samba kaudu riigile eraldatava summaga küündida 10 miljardi euro kanti. Samas oleks Eesti sissemakse MFF-i 4,8 miljardit eurot,” ütles Meigas.
Uues eelarvekavas on veel kaks jaotust (sammast), kuid need liikmesriike nii otseselt ei puuduta. Kolmanda samba kaudu rahastab Euroopa Liit oma välistegevust, eraldades selleks ettepaneku kohaselt 215 miljardit eurot. Selle samba kaudu korraldataks ka Ukraina toetamist vähemalt 100 miljardi euroga, aga see summa on MFF-i arvestusest väljas.
Neljas sammas kogusummas 118 miljardit eurot on mõeldud Euroopa Liidu halduseks ehk selle erinevate institutsioonide nagu Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Kohus, kontrollikoda jne rahastamiseks.
Omaette teema on aga ligi kahe triljoni (2000 miljardi) euro suuruse Euroopa Liidu ühiseelarve rahastamine, milleks Euroopa Komisjon on välja pakkunud uusi täiendavaid võimalusi. Kui umbes 70 protsenti eelarvest laekub riikidelt vastavalt nende kogurahvatulu (RKT; ing.k. GNI) suurusele, siis oluline osa tuleks ka EL-i nn omavahenditest, mis tähendab riikide korjatavate maksude otse EL-ile üle andmist.
Siiani on EL-i eelarvesse läinud tollimaksud, osa arvestatud käibemaksu põhjal ja ümber töötlemata plastjäätmete pealt kogutud maks. Nüüd on komisjon teinud ettepaneku lisada MFF-i tuludesse ka 30 protsenti heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi tulust, 75 protsenti süsiniku piirimeetmest, kogumata elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete maks, 15 protsenti miinimum tubakaaktsiisist ning üle 100 miljoni eurose aastakäibega ettevõtete eelarvemakse.
Lisaks tehakse ettepanek suurendada ringlusse võtmata plastpakendijäätmete omavahendi kogumismäära ja kaotada mõned piirangud ja ülemmäärad seni kogutud maksetele.
Euroopa Liidu praeguse eelarveperioodi (2021-2027) ajal saab Eesti MFF-ist ligikaudu 6,8 miljardi euro, makstes ise sellesse umbes 2,6 miljardit, ehk saab tagasi suurusjärgus 2,6 eurot iga eelarvesse makstud euro kohta.
Uue MFF-i ettepanekut hakkavad riigid omavahel ja Euroopa Parlament arutama selle aasta lõpus ning kokkulepet selle üle oodatakse 2027. aasta suveks ehk tavapäraselt umbes pool aastat enne eelarve kehtima hakkamist, et oleks aega ka rakendusaktide vastuvõtuks.