Ukraina väed suudavad veel nädala või kaks ära hoida Pokrovski langemist Venemaa kätte, kuid oht on Vene üksuste läbimurdeks Zaporižžja oblastis, ütles kaitseväe luurekeskuse ülem Ants Kiviselg.
“Vene vägede edenemine Pokrovski on olnud seni suhteliselt tagasihoidlik. Vähemalt oktoobri lõpus [Vene vägede ülemjuhataja Valeri] Gerassimovi väljakäidud vekslid Putinile Ukraina üksuste ümberpiiramise kohta Pokrovskis on olnud eksitavad ja pole põhjust arvata, et olukord lähima nädala-kahe jooksul muutuks,” rääkis kolonel Kiviselg igareedesel briifingul kaitseministeeriumis.
Kiviselja sõnul on Donetski oblastis asuv Pokrovsk siiski Venemaa surve keskmes: kui üldse on viimasel kahel nädalal toimunud kogu rindelõigul umbes 200 lahingkontakti ööpäevas, siis üle kolmandiku ehk umbes 80 neist on Pokrovski suunal. Samuti kasutab Venemaa seal enim õhulööke.
Vene rünnakute arv on viimase kahe nädala jooksul märkimisväärselt kasvanud, tõdes kolonel, tuues välja, et kui varem toimus ööpäevas umbes 160 lahingkontakti, siis nüüd 200 või rekordpäeval isegi 250 lahingut.
Kaitseväe luureülem juhtis tähelepanu Ukraina jaoks keerulisele olukorrale Zaporižžja oblastis Oleksandrivka piirkonnas, kus viimasel ajal on toimunud Vene vägede kõige märkimisväärsem edenemine, mistõttu võib seal tekkida taktikalisel tasandil läbimurde oht.
“Hetkel on raske öelda, kas Vene üksustel õnnestus seal ellu viia edukas üllatusrünnak, mille sarnast võis näha korraks ka Pokrovski juures, või lihtsalt ei pidanud ukrainlaste kaitseliin survele vastu, kuid kindlasti võib see ohtu seada kogu Huljaipole piirkonna,” tõdes Kiviselg.
Muudes rindelõikudes pole tema sõnul märkimisväärseid arenguid toimunud ja olukord on püsinud suhteliselt staatilisena.
Kiviselg tõdes, et suuri muutusi pole olnud ka Venemaa kombineeritud raketi- ja droonirünnakute taktikas Ukraina kriitilise taristu vastu. Venemaa pole hüppeliselt tõstnud korraga rünnakuks kasutatavate droonide hulka, aga püüab nähtavalt kohaneda Ukraina droonitõrjega, muutes ja kombineerides pidevalt nii oma ründevahenite lennutrajektoore ja kõrguseid, ühe sihtmärgi peale kasutatavate droonide ja rakettide hulka ja muid parameetreid.
“Seetõttu võib tõdeda, et hoolimata ukrainlaste edukast vastutegevusest, kus nad suudavad alla lasta üle 70 protsendi droonidest, on venelastel pideva adaptsiooni tulemusel õnnestunud märgataval määral kahjustada Ukraina energiataristut,” märkis kolonel.
Viimane sedalaadi suurem rünnak toimus 8. novembril ja ka ööl vastu reedet.
Kiviselja sõnul suudab Venemaa korraldada iga kuu kolm-neli suurt õhurünnakut, milles kasutatakse sadu Shahed-tüüpi droone kombineerituna kümnete rakettidega.
Kaitseväe luurekeskuse ülem rääkis ka sellest, et juba ligi neli aastat kestnud Venemaa täiemahuline sõda Ukraina vastu on praeguseks muutunud rutiiniks, millega ühiskond on hakanud harjuma ja osalt isegi kohanenud.
“Siinkohal tasub aga välja tuua, et just sellise sõjaväsimuse ja normaalsuse tunde tekitamine nii Ukrainas kui selle rahvusvaheliste toetajate seas on üks viisidest, mida Venemaa kasutab oma strateegliste eesmärkide saavutamisel Ukrainas,” rõhutas ta.
Kiviselg märkis, et Venemaa ei ole oma strateegilisi eesmärke Ukraina suhtes muutnud ning sellest annavad tunnistust nii Venem välisministri Sergei Lavrovi kui Kremli pressiesindaja Dmitri Peskovi hiljutised sõnavõtud.
Alles mõned päevad tagasi, kui kerkis arutelu võimalike USA-Venemaa läbirääkimiste jätkumise üle sõja lõpetamise teemal, rõhutasid nii Peskov kui Lavrov taaskord, et Venemaa ei ole loobunud Ukraina suhtes oma esialgsest eesmärgist, milleks on kogu Ukraina enda kontrolli alla saamine, tõdes kolonel.
Samas ei anna operatsioonitasandi olukord Venemaale suurt lootust oma eesmärkide saavutamiseks, tõdes Kiviselg.
Seda näitab fakt, et Venemaa on pärast suurt taganemist 2022. aasta sügisel suutnud kolme aasta jooksul vallutada ainult ligi 5700 ruutkilomeetrit ehk umbes ühe protsendi 2022. aasta novembris Ukraina kontrolli all olnud territooriumist. See tähendab, et Venemaa relvajõud ei ole suutnud teha Putini strateegiliste eesmärkide saavutamisel märkimisväärseid edusamme, ütles Kiviselg.