Pilt: https://x.com/GeneralStaffUA
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas.
Ukraina 15. november 2025:
kolme asula ja kahe küla kaotus ühe päevaga on ikka palju.
1. Kõik sihtmärgiks sobib.
2. Sadu jätkub ka venemaal.
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Lõmani suunal 500 m vene pool edasi sai.
6. Siversk: vene väed vallutasid Dronivka asula.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: Rodinskes kipub jälle olukord muutuma ja Pokrovsk ikka vastuoluliste uudiste kütkes, aga lõunalõigus 5 km vene poole edenemine tuntavalt ehmatas.
9. Lõunarinne: ühe asula ja kahe küla kaotus ühe päevaga.
10. Herson: muutusteta.
11. venemaa lõpetas vähki suremuse andmete avaldamise.
12. Ukraina teatas, et venemaa on võimeline tootma kuni 120 000 liugpommi aastas.
13. Ukraina teatas venemaa plaanist importida Põhja-Koreast 12 000 droonide kokkupanijat.
14. Lühiuudised
Blogijad teatavad: venelaste deserteerumise määraks eelvägedes hinnatakse 15–25%; venemaa 74. brigaadis on need määrad kõrgemad, mis on seotud kasvavate kaotuste ja kehva varustusega, kusjuures paljud vene sõdurid põgenevad või peituvad, selle asemel et edasi liikuda.
265 vene poole rünnakut ehk siis konveier tõmmati uuesti veelgi tihedamalt käima, mitmes kohas lükati soomust kõvasti edasi ja kahjuks tõi see tulemusi. Kõikse tihedam tegevus ikka Pokrovski kandis ja sealt lõuna poole jäävas lõigus (107) ning ümber Ukraina tööstuslinnade komplekti lausa 188 rünnakut ehk siis uue rekordiga vist tegu on. Lisaks on tõusmas lisaks lõunarinde idaservale surve ka sektori keskmises osas.
Arvata on, et lähiperiood näitab, kui õiged on olnud Ukraina sõjaväelise juhtkonna otsused oma reservide ja parema väjaõppega üksuste paigutamisel ning neile ülesannete jagamisel. Kas võetud riskid on õigustatud ning kas tehtud otsused toovad vene poole edenemise kiiruse aeglustumise ning kaotuste arvu tõusu? Kindel, et lihtsaid otsuseid pole ning tulebki valida halbadest otsustest see vähem halvim… seni siis meie paljus Euroopas jaurame, arutame, seame plaane Ukraina ülesehitamiseks, kurdame, kui halvasti meil läheb jne.
1. Kiievi linna sõjaväevalitsuse juhi Timur Tkatšenko Telegrami kanalil avaldatud teate kohaselt on 14. novembri öösel Kiievi vastu toime pandud ulatusliku venemaa õhurünnaku ohvrite arv tõusnud kuuele. Ka haavatute arv on suurenenud, ulatudes 35-ni. venemaa relvajõud kasutasid Ukraina pealinna pommitamisel Shahedi ründedroone, samuti tiibrakette, ballistilisi ja aeroballistilisi rakette. Ukraina õhuvägi teatab, et Ukraina pihta tehti kokku 449 õhurünnakut – 19 raketti ja 430 erinevat tüüpi drooni.
venemaa kasutab Hersoni tänavate mineerimiseks liblikmiine (viivitusega süttivaid kobarpomme). Kobarrelvade kasutamine tsiviilsihtmärkide vastu on sõjapidamise reeglitega keelatud.
14. novembril sai Hersoni ja Donetski oblastis venemaa suurtükitule tagajärjel haavata üheksa ja üks inimene hukkus.
15. novembri öösel tegi vene okupatsiooniarmee rünnakuid Dniprolinnale ja ümbritsevale piirkonnale, hukkus üks inimene ja vigastada sai üks inimene.
2. Ukraina droonid ründasid 14. novembril Krasnodari krais asuvat Novorossiiski sadamat, kahjustades naftaterminali ja süüdates suure tulekahju, teatasid mitmed venemaa Telegrami kanalid ja kohalikud ametnikud. Rünnak tabas Šešharise naftakompleksi, kahjustades infrastruktuuri rajatisi ja süüdates tulekahju. See rajatis on suur naftaekspordi terminal, mis on lõpp-punktiks venemaa riiklikule Transneftile, maailma suurimale naftajuhtmeettevõttele. Pärast rünnakut peatas venemaa 14. novembril ajutiselt naftaekspordi – mis vastab 2,2 miljonile barrelile päevas ehk umbes 2%le ülemaailmsest pakkumisest, teatas Reuters tööstusallikatele viidates. Allikate sõnul võib rafineerimistehas jääda suletuks kuu lõpuni.
Voronežis asuva Keemiaautomaatika Projekteerimisbüroo lähedal, mis on üks venemaa peamisi Iskanderi, Sojuzi, Protoni ja Angara süsteemide raketimootorite tehaseid, puhkes väidetavalt tulekahju. Üksikasjad pole veel kinnitatud, kuid esialgsete teadete kohaselt teatati enne tulekahju plahvatustest.
venemaal Belgorodi oblastis ründas Ukraina droon järjekordset Rosnefti bensiinijaama, seekord Maslova Pristani külas.
Ukraina vaigistas venemaa raadiojaama UVB-76 Leningradi oblastis. Kamikaze-droonid tabasid selle toiteallikat, vaigistades nõukogudeaegse sumina, mis on spioonidega üle 50 aasta suhelnud.
venemaa kaitseministeerium teatas, et õhutõrjesüsteemid neutraliseerisid täna öösel 64 Ukraina drooni. Sotsiaalmeedia teated viitavad rünnakule naftatöötlemistehasele venemaa linnas Rjazanis. Kohalikud elanikud teatavad, et kohalik naftatöötlemistehas sai pihta.
Samal ajal teatas venemaa kaitseministeerium, et teenistuses olevad õhutõrjesüsteemid pidasid kinni ja hävitasid öösel 64 Ukraina mehitamata õhusõidukit üheksas venemaa Föderatsiooni ja Tatarstani Vabariigi piirkonnas. Kõige rohkem väidetavalt alla lastud droone loendati Rjazani piirkonnas – 25. Lisaks loendati Rostovi oblastis 17, Tambovi oblastis 8 ja Voroneži oblastis 5. Eks vast päeva peale hakkab selguma, mida tabati…
3. Kursk: muutusteta.
4. Harkiv: muutusteta.
5. Kupjansk-Kreminna: Lõmani suunal 500 m vene pool edasi sai.
Kupjanskis seis jätkuvalt segane, ringles küll üks Ukraina SOF-i video linna reidi teinud grupist, aga see üldisest seisust siiski aimu ei anna.
Kahjuks ühe pika sammu vene pool edasi sai Lõmani suunal ja suutis Nitriuse jõest üle saada ning sai kanna maha Novoselivka asula serval. Sealt edasi 3 km pärast on üks oluline Ukraina logistikaahel loode suunalise suurema maantee näol. Siiski loodan, et see sillapea suudetakse likvideerida.
6. Siversk: vene väed vallutasid Dronivka asula. Jälle saadi üle väikese Bahmutovka jõe ning jalaväega küla puhastati. Oli päris karm u 6-minutilise vene video vaatamine, kuidas nad tihedalt droonide, lennuväe ja kaudtulega piirkonda töötlesid.
7. Bahmut: muutusteta.
8. Donetsk: väga vastuolulisi sõnumeid tuleb blogijatelt. Osad väidavad suurema vasturünnakute laine algusest Ukraina poolelt (lisaks tugevalt tõusnud lennuväe toetus), osad, et pisu enam on Ukraina SOF mõnes lõigus tegutsemas ja kolmandad, et vene poole konveier veelgi tihedamalt töötab.
Rodinske linn kipub uuesti käest langema, sest linna keskosas vene soldateid jälle Ukraina droonidega kimbutab.
Mõrnohradis on vist olukord juba paar päeva muutusteta, aga Pokrovskis pigem tasapisi vene uusi possasid juurde tekib ehk siis kiiremini kui neid hävitada suudetakse.
Lõpuks hakkas see sektori lõunaserval olev soomuskolonn liikuma ning suutsid udu varjus (u 20 ühikut soomust) teha 5 km hüppe ning vallutada Novopavlivka asula. Rünnaku käigus kaotati küll vist u 6 ühikut soomust ning veel kolm muutusid liikumisvõimetuks, aga ülejääk siiski asula hõivas. Muret teeb, et Ukraina omadel oli sellise rünnaku ettevalmistused „kandiku peal” näha, siis ei suudetud piisavalt ressurssi koondada, et rünnak blokkida. Jätkuvalt arvamusel, et nii lõunarinde idaserv kui Donetski sektori lõunaserv on üli alamehitud ning varustatud. Kipun arvama, et juba täna hakatakse tegema seal katseid ületamaks Solena jõge. Varasemad infokillud küll lasevad aimata, et jõega paralleelselt peaks jooksma mitu kaitseliinide võrgustikku, aga kui mehitatus väike ning oma droonidega ei suudeta hoida olukorda kontrolli all, siis kardab, et tihe drooni, lennuväe ja kaudtuletöötlus võib siingi tekitada piisavalt auke Ukraina kaitses.
9. Lõunarinne: ühe asula ja kahe küla kaotus lisandus.
vene väed liikusid ka mitu kilomeetrit edasi ja vallutasid Orestopili asula, eks arvata oligi, et Ukraina omad end üle Vovtša jõe taandusid. Lisaks suutis üle avarate põldude jätkata edenemist Huljaipole linna suunas ning vallutada Vesele ja Zelenõi Hai küla.
Selline järjestikune vene poole edenemine hakkab juba enam sarnanema vene poole taktikaõpikule ja tundub, et seda kiiret järjestikust edundamist suudetakse jätkata ning hetkel veel ei näe, et Ukraina omadel oleks siin lõigus võimekust seda niipea murda.
Ukraina õhuvägi kasutas GBU-62 JDAM-ER juhitavaid pomme silla hävitamiseks Huljaipole lähedal (riputasid video sellest üles), mida vene väed kasutasid oma rünnakuoperatsioonide toetamiseks. Njah, oleks siis näinud suurema jõe mõne silla purustamist…
Kuna siin suudab vene pool edeneda üle suurte avarate väljade, siis kahtlustab, et Ukraina droonivõimekus/resurss madal ning eip jagu ka kaudtulevahendeid. Lisaks arvavad mõned blogijad, et siinsete Ukraina üksuste moraal madal ning väljaõpe keskmisest nirum.
Hetkel ei kipu arvamust muutma ja prognoosib sarnase protsessi jätkumisel 600 ruutkilomeetri kaotust veel sel aastal (kui just Ukraina omad miskit ei muuda).
10. Herson: muutusteta.
11. Esmakordselt aastakümnete jooksul on P. A. Herzeni nimeline Moskva Vähiuuringute Instituut lõpetanud vähi suremuse andmete avaldamise. Nagu projekt „Если быть точным” märkis, puudub 2024. aasta statistilisest kokkuvõttest selle teabega osa.
Väljaanne märgib aastaaruande pealkirja muutust: varem avaldati see pealkirjaga „Pahaloomulised kasvajadvenemaal (esinemissagedus ja suremus)”, nüüd kannab see pealkirja „Pahaloomulised kasvajad venemaal (esinemissagedus)” – suremuse mainimine on eemaldatud. Aastakümneid on Herzeni Instituut esitanud üksikasjalikke suremuse andmeid piirkonna, soo, vanuse ja vähiliigi järgi, mis võimaldab võrrelda venemaa statistikat rahvusvaheliste andmetega.
Instituudi otsus langes kokku Rosstati suremuse andmete avaldamise lõpetamisega 2025. aasta suvel. Varem kasutasid sõltumatud ajakirjanikud seda teavet Ukraina sissetungi osalejate hukkunute arvu arvutamiseks.
Viimaste kättesaadavate andmete kohaselt suri venemaal 2023. aastal vähki 284 000 inimest. Sel ajal sai haigusest venemaal teine levinuim surmapõhjus: peaaegu iga kuues surm (16,1%) oli põhjustatud vähist, samas kui südame- ja veresoonkonnahaigused moodustasid 46,2%.
Septembris teatas Medical Herald uute diagnoositud vähijuhtude arvu suurenemisest venemaal: 2024. aastal oli neid 698 693, võrreldes 2023. aasta 674 587 juhtumiga. Kõige rohkem uusi juhtumeid diagnoositi Moskvas (60 338), Peterburis (29 865) ja Moskva oblastis (32 953).
Samal kuul teatas venemaa tervishoiuminister mihhail muraško, et onkoloogide jälgitav on riigis üle 4,4 miljoni inimese. Nagu aga näitas piirkondadevahelise avaliku organisatsiooni „Vähivastane Liikumine” 2024. aasta lõpus läbi viidud uuring, seisab enamik patsiente ravi saamisel silmitsi oluliste raskustega. Ligi 80% patsientidest teatab diagnoosi ja ravi hilinemisest, vaid 16,9% pääseb onkoloogi vastuvõtule nõutava kolme tööpäeva jooksul pärast suunamist ja vaid 20,1% patsientidest alustab ravi õigeaegselt. Olukord on oluliselt hullem maapiirkondades.
12. Ukraina kaitseministeeriumi luureosakonna asejuht kindralmajor Vadõm Skibitski ütles Reutersile, et venemaa võib 2025. aastaks toota kuni 120 000 odavat liugpommi, sealhulgas umbes 500 uut pikamaaversiooni. Skibitski sõnul lasevad venemaa väed praegu Ukraina territooriumile iga päev 200–250 sellist pommi (huvitav, Ukraina kindralstaabi ametlik statistika näitab siiski numbri kõikumist üldjuhul 100-170), võrreldes kuu aega varem tehtud umbes 170-ga. „Neid saab alla tulistada, kuid venemaa Föderatsioonis toodetud pommide arv on tohutu. See on oht, mis nõuab meilt adekvaatset reageerimist,” ütles sõjaväeülem.
Skibitski teatas ka, et venemaa on alustanud uue liugpommi masstootmist, mille tegevusulatus hävituslennukist on kuni 200 km, ning et aasta lõpuks on plaanis toota umbes 500 sellist laskemoona. Moskva arendab ka modifikatsioone, mille tegevusulatus on kuni 400 km, mis võivad suurendada haavatavate linnade arvu ja võimaldada venemaa vägedel rünnakuid läbi viia ilma tiibrakette kasutamata.
Skibitski ei täpsustanud konkreetseid andmeid, millel 120 000 ühiku hinnang põhineb, kuid rõhutab, et see arv hõlmab nii uut laskemoona kui ka vanu, liuglennuks täiustatud pomme.
Varem hinnati selliste pommide ulatuseks umbes 90 km. Need võimaldavad sihtmärke tabada ilma lennukeid rindejoone taha saatmata ja on oluliselt odavamad kui raketid. See laskemoon on laetud sadade kilogrammide lõhkeainega ja on võimeline hävitama hooneid ja kindlustusi. venemaa relvajõud kasutavad selliseid pomme tsiviiltaristu ründamiseks rindejoone linnades, nagu Harkiv ja Herson. Oktoobri rünnakud Mõkolaivi, Poltaava ja Odessa oblastis näitasid nende relvade suurenenud ulatust, märgib Reuters.
Skibitski tõi ka hinnanguid venemaa droonide tootmise kohta: tema sõnul toodab venemaa 2025. aastal umbes 70 000 pikamaa drooni, sealhulgas umbes 30 000 Shahed-tüüpi drooni. „Nad alustasid 30 drooniga kuus; nüüd suudab 30 lennata ühe sihtmärgi kohal,” teatas ta, lisades, et ootab sel talvel rünnakuid Ukraina gaasi- ja energiainfrastruktuurile.
Skibitski teatas ka Põhja-Korea suurtükimürskude tarnete vähenemisest venemaale: pärast massilisi tarneid aastatel 2023–2024 on mahud 2025. aastal tema sõnul vähenenud enam kui poole võrra, kuna Pyongyangi varud on ammendunud. Kokku on Pyongyangi sõjaväejuhi sõnul alates 2023. aastast Moskvasse tarninud ligikaudu 6,5 miljonit mürsku, millest mõned on vajanud ümbertöötlemist venemaa tehastes. Ta ütles ka, et Põhja-Korea suurendab praegu oma väikeste FPV ja keskmise ulatusega rünnakudroonide tootmist.
12. novembril teatas Business Insider, viidates asjaga kursis olevale allikale, et maailma esimene „droonimüür” – arvukate väikeste droonide süsteem, mis on loodud linnade ja kriitilise infrastruktuuri kaitsmiseks venemaa rünnakute eest – peaks Ukrainas lähikuudel tööle hakkama. Allikas viitas, et „müür” on riiki juba paigutatud. Algselt plaanitakse süsteemi kasutada linnade ja kriitilise infrastruktuuri kaitsmiseks droonide eest, kuid hiljem võidakse see liugpommide tõrjumiseks kokkupuutejoonele lähemale viia.
13. Ukraina kaitseministeeriumi luuredirektoraat teatas venemaa plaanist värvata kuni 12 000 Põhja-Korea töötajat rünnakudroonide kokkupanekuks Tatarstani Alabuga erimajandustsooni rajatistes. Luureagentuuri teatel kasutatakse Põhja-Korea töötajaid Shahed-klassi droonide tootmiseks, mida venemaa kasutab Ukraina tsiviiltaristu ründamiseks.
Luuredirektoraadi teatel kohtusid venemaa ametnikud oktoobri lõpus venemaa välisministeeriumis Põhja-Korea ettevõtte Jihyang Technology Trade Company esindajatega, mis tegeleb Korea töötajate otsingu ja valikuga, et arutada tööjõu pakkumise üksikasju. Luureagentuur selgitas, et Põhja-Korea töötajatele lubatakse 12-tunnise tööpäeva eest umbes 2,50 dollari suurust tunnipalka. „Sellised meetmed viitavad kahe diktatuuri strateegilise koostöö süvenemisele, et jätkata agressiivset sõda Ukraina vastu,” rõhutas luuredirektoraat.
14. Lühiuudised
Aserbaidžaani välisministeerium teatas 14. novembril, et kutsus venemaa suursaadiku välja, et avaldada tugevat protesti Aserbaidžaani saatkonna pärast Kiievis, mis sai kahjustada venemaa õhurünnakus. Ministeerium teatas, et Iskander-tüüpi rakett kukkus saatkonna territooriumile, põhjustades plahvatuse, mis kahjustas saatkonna ruume ja teenindussõidukeid. Töötajate hukkunutest ei teatatud. See sündmus viitab Bakuu ja Moskva vaheliste pingete võimalikule taastekkimisele pärast kremli pingutusi suhete parandamiseks eelmisel kuul.
Saksamaa Liidupäeva eelarvekomisjon kiitis 14. novembril heaks järgmise aasta eelarve ettepaneku, mis hõlmab Ukraina abi suurendamist 11,5 miljardi euroni. Saksamaa rahandus- ja kaitseministeerium teatasid selle aasta alguses, et nad teevad ettepaneku suurendada Kiievi toetust 2026. aastal esialgselt 8,5 miljardilt eurolt täiendava 3 miljardi euro võrra. See uudis on teretulnud tõuge Ukrainale, mis seisab silmitsi sagenevate venemaa õhurünnakute ja maapealsete operatsioonidega, samas kui USA jätkuv toetus on endiselt ebakindel. Saksa meedia andmetel peaks suurenenud rahastamine katma suurtükiväe, droonide, soomukite ja kahe Patriot raketisüsteemi väljavahetamise kulud. Saksamaa parlament hääletab eelarve ettepaneku üle täies mahus 28. novembril.
Kokkuvõte tugineb avalikele allikatele. Allikateks on sõdivate poolte ametlikud teated, avalik meedia, kummagi poole blogijate sõnumid ning kolmandate osapoolte info. Loo autor üritab hoida eraldi fakti, kuuldust ja arvamust. Info kipub enamasti olema vastukäiv või seda varjatakse, sestap tugineb kokkuvõtte lisaks erinevate sõjalist olukorda kajastavate kaartide analüüsil. Vigu juhtub ja parandused teeb järgmise päeva kokkuvõttes. Vabandused ette, et vene riiki, sellega seotud kremlimeelsete isikute nimed on väikse tähega… ja sõna Ukraina igas võtmes suure tähega.
Samal teemal