Juba novembris käivituvad mitmed eestlaste lemmikud ostukampaaniad — järjest tulevad e-esmaspäev, must reede ja jõulu-eelsed soodusmüügid. „Viimaste aastate kogemus näitab, et petturid kohandavad ja ajastavad oma skeeme vastavalt sellele, mis Eestis parasjagu toimub, näiteks MTA või Päästeameti nimel käivitati petuskeemid just siis, kui algas tulumaksutagastus või suitsuandurite kontrollkäigud,“ selgitab LHV jaepanganduse juht Annika Goroško. „Sarnaselt varasematele aastatele võib ka tänavu aasta lõpus oodata ostlemisega seotud petujuhtumite arvu kasvu.“
Liiga head pakkumised
Kipume arvama, et tõeliselt hea pakkumise korral ei tasu liiga kaua mõelda, muidu jõuab keegi kiirem ette ja jäädki asjast ilma. „Saadaval piiratud koguses“ põhimõttel põhinevad paljud poekampaaniad, ning samale ilmajäämise hirmule panustavad ka petturid.
„Kui pakkumine tundub liiga hea, et olla tõsi, siis see tõenäoliselt polegi tõsi. Sageli läheb kogu tähelepanu hinnale ja survele kiiresti tegutseda. Nii jäävad ohumärgid märkamata ning inimene langebki pettuse ohvriks,“ selgitab Goroško.
Tema sõnul toovad petturitele jätkuvalt head saaki petulehed, kus pakutakse tuntud brändide tooteid uskumatult suurte allahindlustega. Sellised reklaamid peidetakse osavalt päris poodide reklaamide vahele ning neid kohtab sotsiaalmeedias üha sagedamini.
„Sellistel lehtedel ostlemise oht ei piirdu ainult sellega, et jääd ilma jõulukingiks mõeldud tootest ja selle ostmiseks kulunud rahast. Libalehed luuakse sageli eesmärgiga saada ligipääs ostja kaardi- või muudele isikuandmetele, halvimal juhtudel jäädakse ilma kogu rahast,“ hoiatab Goroško.
Üha sagedamini levivad sotsiaalmeedias kuulutused, mis näivad reklaamivat tuntud brändipoe välkmüüki või „omatöötaja soodustust“, kuid tegelikult on tegu petuskeemiga. Parimal juhul jääb ohver ilma oma rahast, halvimal juhul varastatakse ka tema kaardi- ja isikuandmed.
Kindel ohumärk on see, kui satud veebipoodi, millest pole varem midagi kuulnud, kuid hinnad on üllatavalt soodsad. Sellisel juhul tasub kindlasti uurida enne teiste ostjate kogemusi, ja mitte ainult veebilehel kuvatud tagasisidet, vaid otsida infot internetist või küsida infot sotsiaalmeedia temaatilistest gruppidest. „Kui varem võis petulehe sageli ära tunda vigase keelekasutuse järgi, siis nüüd see enam inimesi ei peleta. Paljud Ida-Euroopa ja lõunanaabrite e-poed kasutavad automaattõlkeid, millega inimesed on juba harjunud. Siiski ei tasu seda ohumärki tähelepanuta jätta,“ märgib Goroško.
Lisaks kasvavad ka olukorrad, kus luuakse päris veebilehtede koopiaid kergelt veebiaadressi muutes, näiteks asendades W-tähe hoopis kahe V-tähega. Kui veebileht käitub veidralt, on täis liiga soodsat või ebaloogilist kaupa või justkui on osa informatsiooni puudu, siis tasub kindlasti lõpetada selle e-poe kasutamine ja kindlasti vältida sellisele lehele oma kaardiandmete sisestamist.
Ta soovitab alati eelistada poode, mis kasutavad tuntud ja laialt levinud maksesüsteeme (nt Maksekeskus, Montonio ning pankade makseväravad). „Eriti tähelepanelik tuleks olla lehtedel, kus makse sooritamiseks palutakse sisestada kaardi number ja kolm tagakülje turvakoodi numbrit ehk CVV.
Sõnumite ja e-kirjade teel levivad pettused on endiselt levinud ning võivad läbida nii rämpsposti filtrid kui jääda ka valvsale inimesele märkamatuks. „Petusõnumite ja e-kirjade saatmine nõuab petturitelt vähe vaeva ning edu saavutatakse just masspostituste kaudu. Kahjuks leidub tuhandete saajate seas alati keegi, kes parasjagu ootab välismaalt pakki või on hiljuti unustanud parkimiskella panna ning klikib suurema tõenäosusega lingile sõnumis, mis väidab, et on vaja kiiresti tasuda tollimaks, ei õnnestu tuua kaupa saajani aadressi puudumise tõttu või parkimistrahv,“ selgitab Goroško.
Tema sõnul tasub meeles pidada, et kui tegu on päris ettevõttega, on trahv või teade tõenäoliselt dubleeritud ka e-kirja teel või kättesaadav teenusepakkuja iseteeninduses. „Seega lingile vajutamise asemel on alati mõistlik minna otse teenusepakkuja ametlikule veebilehele või võtta nendega ühendust nende kodulehel toodud telefoninumbril,“ soovitab Goroško.
Häbitundest võidab ainult pettur
Keegi ei taha langeda pettuse ohvriks, kuid kahjuks pole keegi selle vastu ka täiesti kaitstud.
„Eestis ja naaberriikides on pettused võtnud epideemia mõõtmed ning olukord on emotsionaalselt väga kurnav,“ räägib Goroško. „Tüütu on, kui sulle järjekordselt helistatakse mõne usaldusväärse asutuse nimel ja proovitakse raha välja petta. Südantlõhestav ja valus, kui väidetakse, et sinu lähedane on sattunud liiklusõnnetusse. Kurb, kui loed järjekordseid rekordnumbreid sellest, kui palju raha on inimestelt välja petetud. Ja muidugi on äärmiselt piinlik, kui avastad, et oled isegi kogemata lingile klikkinud või parimas usus kelmidele raha kandnud.“
See kõik on väga inimlik. „Peame endale vahel meelde tuletama, et süüdi on alati kurjategija, mitte tema ohvriks langenud inimene. Pettuse ohvriks sattumine ei tähenda, et keegi oleks rumalam või naiivsem, sest ohvrite seas leidub ka näiteks suurte ettevõtete juhte või majandusharidusega inimesi. See tähendab, et inimese vastu on toime pandud kuritegu, ja selles ei ole ohvri jaoks midagi häbiväärset,“ rõhutab Goroško.
Ta julgustab pettuse ohvreid tegutsema: pöörduma politsei ja panga poole, teavitama teenusepakkujat, kui tema nimel levivad petukõned, ning rääkima juhtunust ka perele ja tuttavatele. „Mida kiiremini ja aktiivsemalt tegutsed, seda suurem on tõenäosus oma raha tagasi saada. Samuti aitab oma kogemuse jagamine ära hoida, et teised sama lõksu ei langeks,“ lisab Goroško.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare