Peaminister Kristen Michal ütles, et märtsis valitsuse kokku kutsutud majanduskasvu nõukojas on esile kerkinud ka kurioosumeid, aga üldiselt on ettevõtjatelt tulnud sellele positiivne tagasiside. Redgate Capitali partneri Valeria Kiisa sõnul võiks nõukoja töö olla läbipaistvam.
“Seal on ka sees kurioosumeid olnud. Näiteks needsamad veidrad asjad, kus üksi töötav inimene peab iseendale esmaabiandjaks ennast määrama ja kõiksugu asju. Nii et on väikseid asju, on suuri asju, aga minu tagasiside on küll ettevõtjatelt väga positiivne, nii et seda hinnatakse kõrgelt, et selline suur bürokraatia vähendamine on ette võetud,” ütles peaminister Kristen Michal.
Kevadel valitsuse kokku kutsutud majanduskasvu nõukoda lõpetab uuest aastast ettepanekute tegemise ja hakkab hoopis jälgima nende elluviimist. Ettevõtjate hinnangul võiks nõukoda aga muutuda püsivaks, et aidata ka edaspidi majandust elavdada.
Majanduskasvu nõukoda on riigi tõhusamaks muutmiseks valitsusele esitanud 700 ettepanekut. Neist umbes pooled on ministeeriumides analüüsimisel, ülejäänute osas on valitsus juba otsuse langetanud. Ettepanekuid on tulnud seinast seina, aga peamiselt soovivad ettevõtjad lahti saada liigsetest regulatsioonidest.
“Me ei ole teadlikult võtnud soovitada või arvamust avaldada nendel teemadel, mis on väga spetsiifiliselt seotud poliitika kujundamise või maksude või millegi muu sarnasega. See on poliitikute rida,” ütles nõukoja asejuht Robert Kitt.
Riigikogu menetluses on praegu 13 ettepanekut, ellu on viidud 17. Neist olulisematena nimetab nõukoda planeeringute lihtsustamist, töösuhete paindlikumaks muutmist ja töötajate riiki toomise lihtsustamist.
Redgate Capitali partneri Valeria Kiisa sõnul on aga raske öelda, kui olulised on erinevad ettepanekud riigi tõhususe mõttes tegelikult.
“Ega neid ei ole ju väga palju, mis on tõesti juba rakendust leidnud ja osade puhul on lihtsalt öeldud, et jah, me võtsime vastu, me tegelikult ei pea mingit seadust muutma. Aga mida see siis tähendab? Mis on reaalsed sammud? Siin on natukene läbipaistvuse puudus,” sõnas Kiisk.
Kiisk lisab, et kõige suurem puudus majanduskasvu nõukoja puhul on selle tähtajalisus. Juba uuest aastast liigutaksegi ettepanekute esitamise juurest nende elluviimise jälgimise poole. Peamiste põhjustena toob nõukoda välja ettepanekute kordumise ja kiiresti lähenevad riigikogu valimised. Keegi ei soovi, et vajalikud eelnõud ajapuuduse tõttu riigikogu menetlusest välja langeksid.
Kristen Michali arvates saab 2027. aastaks ikkagi päris palju asju tehtud. “Osad tibud loeme nüüd kokku jaanuari alguses, vaatame, kus me oleme, ja siis ma arvan, et kuskil järgmise aasta sügisel saame hinnata, et kuhu me oma tegevustega jõudsime,” rääkis Michal.
Kiisk on Michali öeldu suhtes skeptiline. “Öelda, et kindlasti siin aasta jooksul kõik need saavad lahendatud, seda ma ei usu. Tõenäoliselt mõned neist ikkagi nõuavad veelgi pikemat tööd. Aga isegi siis, kui me lükkame selle palli veerema, see oleks juba suur edasiminek,” kommenteeris Kiisk.