Kuidas saab Eestist tärkav kiibitööstus anda hoogu majandusele, tugevdada julgeolekut ja luua globaalselt olulisi nišilahendusi? Värskes saates „Sihitult tipus“ avavad valdkonna telgitaguseid teadlased, ettevõtjad ja arendajad, kelle töö loob aluse homsele tehnoloogiale.
„Jutt ei olegi ainult tootmises, vaid kuidas neid paremini ja efektiivsemalt ka disainida. Ja sellega siis kohalikku tööstust erinevates valdkondades toetada,“ ütles Metroserdi kiibikeskuse programmijuht Andres Mellik, kirjeldades keskuse peamist eesmärki.
„Paljuski võib öelda, et ka see sõda, mis praegu Ukrainas käib, on kiipide sõda. Et kes suudab teha kergemaid, väiksemaid, kiiremaid kiipe, kes suudab tehisintellekti panna jooksma drooni peal – kõik see on kinni kiipides,“ rõhutas süvatehnoloogia ettevõtja Andi Hektor, tuues teemasse ka julgeolekumõõtme. „Moodsad sõjad hakkavad olema kiibisõjad ja see on koht, kus Eestil, kes me paratamatult oleme nn eesliinil, on oluline kaasa rääkida.“
„Kui sa võtad kolmanda tootja kiibi oma toote koosseisu, siis kes garanteerib, et see kiip on aasta pärast veel riiulil? See on päris suur risk,“ selgitas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse projekti „Kiip“ koordinaator Jaan Raik, viidates tarneahela ja sõltuvuse probleemidele. „Ka riistvara turve on üks kiibikeskuse valdkondi. See on viimase kümne aasta jooksul küberturbe vallas olnud üks domineerivaid teemasid. Ja kui me seda ei valda, siis on meie poolt loodud droonid elektrooniliste vahenditega väga kergelt rünnatavad.“
Saates jäi kõlama, et Eesti ei hakka konkureerima Taiwaniga kiibitehaste alal, kuid meil on potentsiaal disaini vallas ning eriti rakenduspõhiste kiipide arenduses. Seal peitubki võimalus, mis võib määrata nii meie majanduse kui ka tehnoloogia tuleviku.
Eesti kiibikeskus avas hiljuti kogukonnalehe kiip.ee, mille kaudu kiibitehnoloogiate arendus eestlasele arusaadavaks muuta.
Kas Eesti kiibid on kujunemas meie uueks ekspordi edulooks? Kuula põnevat saadet Eesti kiipide eduloost, mida juhib saatejuht Brent Pere.