Riigikantselei majanduskasvu nõukoja tellimusel valminud analüüs peab looduskaitse piiranguid Eesti metsades liiga rangeteks ja soovitab neid leevendada. Looduskaitsjate hinnangul on töö eesmärk lõhkuda aastakümnete jooksul väljakujunenud looduskaitsesüsteemi metsatööstuse kasuks.
Advokaadibüroos Sorainen koostatud analüüs võtab aluseks Euroopa Liidu looduskaitsenõuded, võrdleb Eesti seadusi Läti, Soome ja Rootsi omadega ning leiab mitmes Eesti sättes ülereguleerimist.
Töö üks põhiline järeldus on, et Eestis on looduskaitselised piirangud rangemad ja samas hüvitised nende eest madalamad. See seab Eesti metsamajanduse kehvemasse olukorda, või nagu ütleb Soiraineni partner, vandeadvikaat Allar Jõks, me kaitseme end vaesemaks.
“Senises õigusloomes on need kaalukausid minu arvates looduskaitse poole kaldu, meie ettepanek on seda tasakaalu nüüd leida teiste riikide näidetel. Ma tuletan meelde, põhiseadus näeb ette, et kaitsta tuleb nii loodust kui ka eraomaniku omandit või ettevõtlusvabadust, mitte ei ole põhiseaduses ette nähtud, et looduskaitse domineerib kõikvõimalike teiste õiguste üle,” rääkis Jõks.
Bioloog ja riigikogu keskkonnakomisjoni liige Tiit Maran (SDE) ütleb, et selle analüüsi eesmärk on ilmselgelt näidata, kuidas vähendada Eestis elukeskkonna kaitset metsatööstuse toorme tarbeks.
“Looduskaitseseadust analüüsida, siis kuna see baseerub bioloogilisel ja ökoloogilisel kohateadmisel, peaks ju vaatama, mis nende sätete sisu on, miks nad sellisel kujul on tehtud. Sest kõik on kuidagi kujunenud, seal on mingid põhjused olnud. Aga nüüd võtta kõrvale teine riik, kus on täpselt samuti mingitel põhjustel kujunenud, ja selle põhjal hakata ütlema, mis on mõistlik ja mis ei ole, ma näen siin ainult argumentatsiooni, kuidas meil aastakümnete jooksul välja kujunenud head looduskaitsesüsteemi lõhkuma hakata,” kommenteeris Maran.
Majanduskasvu nõukoja juht Viljar Arakas ütleb, et analüüsi tellimise eesmärk ei lähtunud eeldusest, et Eesti looduskaitse on ülereguleeritud.
“Mida me oleme taotlenud laiemalt, et kui võetakse üle Euroopa Liidu direktiive Eesti õigusruumi, siis tehakse seda minimaalsel nõutaval tasandil, et siseriiklikud piirangud ei oleks karmimad kui see, mida Euroopa Liit nõuab, sest muidu meie vastav sektor – jällegi, see ei puuduta ainult metsandust, see puudutab kõiki sektoreid – siis see vastav sektor on ebavõrdselt koheldud Euroopa-ülesel mänguväljakul,” sõnas Arakas.
Metsa- ja puidutööstuse liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul on just viimase viie aasta jooksul hakanud looduskaitseliste piirangute laienemine konkurentsivõimet häirima ja investeeringuid takistama.
“See, kuhu me tõmbame ühiskonnas selle tasakaalupunkti majanduse ja looduse vahel, on suuresti poliitiline otsus. Täna oleme me selle võrreldes lähiriikidega, nagu me teame, pannud looduse kasuks. Me võime seda teha, aga oluline, et see oleks stabiilne ja et me ühiskonnana teadvustaksime,” ütles Välja.
Maran ei pea aga analüüsist tulenevaid ettepanekuid vastuvõetavateks. “Ja kui ma vaatan kõiki erinevaid ettepanekuid, siis mul küll tekib küsimus, kuidas juristid saavad otsustada asjade üle, mida saab otsustada ainult lähtudes bioloogilisest ja ökoloogilisest teadmisest. Tänu sellele jääb ta väga pinnapealseks,” lausus Tiit Maran.