Erihoolekandeteenuste pakkujate liit sõnas, et alarahastamise tulemusel on erihoolekande töö tegijad langenud palgavaesusesse, töötavad ülekoormusega, tegevuse jätkamine osutub ettevõtetele võimatuks ja erihoolekannet vajavad inimesed ei saa neile ülivajalikku hoolekannet.
„Erihoolekandeteenuseid korraldab ja rahastab riik, kuid riiklik rahastus katab vaid ca 60% teenuste osutamise kuludest – seda kinnitab sotsiaalkindlustusameti poolt koostatud kulumudel. Teenuseosutajad on juba aastaid teinud riigile vabatahtlikku tööd, samas tuues ohvriks teenuse osutamise kodude seisundi ja jätkusuutlikkuse. Võimatuks on kujunemas toidu ja erimenüüde pakkumine ning me ei saa maksta inimväärset palka tegevusjuhendajatele,“ märkis liit.
Liit lisas, et hiljutised maksutõusud nagu käibemaksu ja elektrihinna tõus ning automaksu lisandumine on erihoolekande majanduslikult rasket olukorda veelgi halvendanud. „Aina raskem on leida inimesi, kes tuleksid tegevusjuhendajana tööle. Kohad on täitmata, töötajad on ülekoormatud, kaadri voolavus on suur.“
„Kui ei ole tegevusjuhendajaid, kes abivajajate eest hoolt kanda oskaksid ja jaksaksid, ei saa teenust pakkuda. Mõned teenusepakkujad ongi juba tegutsemise lõpetanud, paljud kaaluvad seda,“ märkis liit.
„Kutsume valitsust ja riigikogu suurendama erihoolekandeteenuste rahastamist järgneval eelarveaastal 40% võrra,“ selgitas MTÜ Tugiliisu juht Agne Raudmees, kes esindab ka erihoolekandeteenuste pakkujate liitu. Nõue tuleb sellest, et riik on tunnistanud, et suudab maksta praegu ainult 60% teenuste osutamise kulust. Samal ajal on tegemist riikliku teenusega, mille osutamise kohustus on sotsiaalministeeriumil, kuid mille riik on delegeerinud avalikule sektorile. „Me teeme praegu riigile vabatahtlikku tööd,“ märkis Raudmees.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (4)