Sõja 1361. päev: Ukrainas hukkus Venemaa rünnakutes ööpäevaga üheksa inimest | Välismaa

Vene väed lasid öö jooksul Tambovi oblastist välja kolm Kinžali ballistilist raketti ning Kurskist, Millerovost, Primorsko-Ahtarskist, Orjolist, Brjanskist ja Venemaa okupeeritud Krimmist Ukraina vastu 135 drooni, vahendas The Kyiv Independent Ukraina õhujõudude teavet.

Ukraina õhutõrje ja elektroonilise sõja üksused peatasid kaks ballistilist raketti ja 91 drooni, samal ajal kui veel üks rakett ja 41 drooni jõudsid oma sihtmärkideni 13 asukohas. Neljas asukohas registreeriti ka rusude langemist.

Kiievi oblastis hukkus Venemaa rünnakus pealinnale seitse inimest ja sai vigastada 36, ​​kahjusid tekkis üheksas Kiievi linnaosas, teatasid Kiievi linna sõjaväevalitsuse juht Tõmur Tkatšenko ja Kiievi linnapea Vitali Klitško.

Hersoni oblastis võttis Venemaa viimase ööpäeva jooksul sihikule 34 asulat, sealhulgas Hersoni piirkondliku keskuse. Rünnakute tagajärjel hukkus üks ja seitse said vigastada, teatas kuberner Oleksandr Prokudin.

Dnipropetrovski oblastis võttis Venemaa sihikule Nikopoli rajooni, hukkus 65-aastane mees. Vene väed ründasid ka Sõnelnõkove rajooni, kus sai vigastada 52-aastane mees, teatas kuberner Vladõslav Haivanenko.

Sumõ oblastis said Venemaa rünnakutes vigastada viis inimest, sealhulgas 17-aastane poiss, Bilopillia piirkonnas sai vigastada 18-aastane mees, teatas kohalik sõjaväevalitsus.

Donetski oblastis sai Venemaa rünnakute tagajärjel vigastada üks inimene Kramatorski linnas ja teine ​​Lõmani linnas, teatas kuberner Vadõm Filaškin.

Harkivi oblastis ründas Venemaa üheksat asulat, vigastades Lozova linnas 59-aastast meest, teatas kuberner Oleh Süniehubov.

Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 157 400 (võrdlus eelmise päevaga +1000);

– tankid 11 350 (+6);

– jalaväe lahingumasinad 23 588 (+19);

– suurtükisüsteemid 34 443 (+20);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1541 (+1);

– õhutõrjesüsteemid 1244 (+2);

– lennukid 428 (+0);

– kopterid 347 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 80 877 (+490);

– tiibraketid 3940 (+14);

– laevad/kaatrid 28 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 67 396 (+90);

– eritehnika 3998 (+2).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Ukraina teatas laupäeval, et ründas Moskva naaberoblastis asuvat naftatöötlemistehast.

Ukraina armee teatel tabati Rjazani oblastis asuvat rafineerimistehast osana püüdlustest vähendada vaenlase võimet korraldada raketi- ja pommirünnakuid.

Ukraina on alates Vene sissetungi algusest 2022. aastal regulaarselt korraldanud raketi- ja droonirünnakuid Venemaa territooriumil.

Rjazani kuberner Pavel Malkov ütles, et õhutõrje tulistas öö jooksul piirkonna kohal alla 25 Ukraina drooni.

“Langev praht põhjustas tulekahju ühe ettevõtte territooriumil,” ütles Malkov Telegramis, lisades, et inimohvreid ei olnud.

Rünnak toimus päev pärast seda, kui Venemaa ründas Ukraina pealinnas Kiievis kortermaju. Rünnak nõudis viimastel andmetel seitsme inimese elu.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas laupäeval ümberkorraldustest riigi omandis olevates energiafirmades pärast seda, kui sektoris lahvatas suur korruptsiooniskandaal.

Korruptsioonivastaste uurijate sõnul omastati energiasektorist umbes 100 miljonit dollarit ajal, mil Vene rünnakud on toonud kaasa laastavaid elektrikatkestusi.

Zelenski andis korruptsiooniskeemi tõttu kahele ministrile korralduse tagasi astuda ja kehtestas sanktsioonid oma endisele äripartnerile, keda peetakse skeemi ninameheks.

“Me alustame energiasektori peamiste riigiettevõtete ümberkorraldamist,” ütles Zelenski sotsiaalmeediaplatvormil X (endine Twitter).

“Lisaks nende finantstegevuse täielikule auditile uuendatakse ka nende ettevõtete juhtkonda.”

Ta nõudis, et skandaali keskmes olevale riiklikule tuumaenergiaettevõttele Enerhoatomile moodustataks nädala jooksul uus nõukogu, mis võimaldaks ettevõtte juhtkonna täielikku ümberkorraldamist.

“Olen andnud valitsusametnikele ka korralduse hoida pidevat ja sisulist suhtlust õiguskaitse- ja korruptsioonivastaste organitega,” ütles ta.

“Täielik läbipaistvus ja ausus energiasektoris on endiselt absoluutne prioriteet.”

Skandaal ajendas mõningaid Ukraina Euroopa liitlasi nõudma Zelenski valitsuselt korruptsioonivastases võitluses suuremaid jõupingutusi.

Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretärina tegutsev endine kaitseminister Rustem Umerov ütles laupäeval, et Venemaa ja Ukraina kavandavad Istanbuli kokkuleppe alusel taas ulatuslikku vangide vahetust, mis võib hõlmata 1200 ukraina sõjavangi.

Vabastatavaid vange oodatakse koju jõuluajaks, kirjutas Umerov sõnumirakenduses Telegram.

Vangide vahetuse üksikasjades ja praktilises teostuses lepitakse kokku peatselt, märkis ta.

Teatest kirjutasid ka Ukraina uudisteagentuur Ukrinform ja päevaleht The Kyiv Independent.

Lehe kohaselt on Umerov viimastel päevadel osalenud ukraina sõjavangide vabastamise nimel peetavatel konsultatsioonidel, mida vahendasid Türgi ja Araabia Ühendemiraadid.

Venemaa vangistuses on hinnanguliselt üle 2000 Ukraina sõduri.