Ottawa konventsioon puudutab jalaväemiinide kasutamise, varumise, tootmise ja üleandmise keelustamist. Liikmesriigid peavad hävitama kõik ladudes olevad jalaväemiinid ja olemasolevad miiniväljad, välja arvatud väike hulk miine, mida võib kasutada demineerijate väljaõppeks.
„Moldova vabariik on konventsiooni osalisena kõik oma miinid hävitanud,“ kinnitas Chilivnic. „Juba varem likvideerisime kõik Transnistria konflikti ajal rajatud miiniväljad. Tegime seda iseseisvalt ja rahvusvaheliste partnerite abil, kes varustasid meid kaitserõivastuse ja varustusega. Nüüd on meie naabrid järsku silmitsi sama olukorraga.“
Eruohvitser esitas küsimusi Ottawa konventsiooni mõju ja tähenduse kohta. „Olen konventsiooni korduvalt läbi lugenud,“ ütles ta. „Igal pool on kirjas: liikmesriigid kohustuvad, liikmesriigid peavad. Aga kuidas jääb nendega, kes pole alla kirjutanud? Milline on nende vastutus? Teame, et mitteliitunud riigid kasutavad nii jalaväemiine kui kobarmoona ning konventsiooni alusel neid vastutusele ei saa võtta.“
Chilivnic meenutas, et NSVL pärandas maailmale lagunedes suurel hulgal miine. „Otsustati, et tulevikuprobleemide vältimiseks oleks hea neist vabaneda,“ ütles miiniekspert. „Paljud lepinguosalised hävitasid kogu oma miinivaru ja ei jätnud erinevalt meist isegi midagi demineerijate jaoks alles. Ja nüüd on probleem tagasi.“
Chilivnic meenutas, et NSVL pärandas maailmale lagunedes suurel hulgal miine. „Otsustati, et tulevikuprobleemide vältimiseks oleks hea neist vabaneda,“ ütles miiniekspert. „Paljud lepinguosalised hävitasid kogu oma miinivaru ja ei jätnud erinevalt meist isegi midagi demineerijate jaoks alles. Ja nüüd on probleem tagasi.“
Ekspertide hinnangul võib Ukraina demineerimisele kuluda üle 100 aasta. Chilivnici sõnul on lisaks suur probleem, et praegu eiratakse seal miinide kasutamisel tavapäraseid sõjapidamise reegleid.
„Ukraina sõjas oleme näinud, et mineeritakse erinevaid objekte ja demineerimise käigus kujuneb see suureks probleemiks,“ ütles erukolonel. „Kui sa tead, et tegu on standardse miiniväljaga, on töö oluliselt lihtsam. Aga kui miinid on maskeeritud teisteks objektideks, muutub kõik keerulisemaks. Pärast sõja lõppu on oodata veelgi rohkem miiniohvreid. Aga ka praegu saavad inimesed viga, lapsed ja teised tsiviilisikud hukkuvad. Ja puudub selge mehhanism agressori karistamiseks.“