USA tehnoloogiafirma Apple nõuab, et Euroopa Liit loobuks digiturgude määrusest – see samm tähistab USA tehnoloogiahiidude Euroopa järelevalve vastuseisu teravnemist, kirjutab Financial Times.
Euroopa Liidu digiturgude määrus (DMA), mis jõustus 2022. aastal, on suunatud USA tehnoloogiahiidude võimu piiramiseks ning väiksemate konkurentide jaoks võimaluste võrdsustamiseks. Eeskirju rikkuvaid ettevõtjaid ootab trahv, mis võib ulatuda kuni 10 protsendini ettevõtte globaalsest käibest.
Euroopa Liidu digireeglistik on põhjustanud teravaid pingeid USA-ga.
USA president Donald Trump on ähvardanud karistada riike, kes “diskrimineerivad” USA ettevõtteid, kehtestades neile kõrgemad tollimaksud.
“DMA tuleks tühistada, kuni kehtestatakse sobivam ja eesmärgipärasem seadusandlik instrument,” teatas Apple määrusele antud tagasisides.
Aprillis trahvis Euroopa Liit Apple’it 500 miljoni euroga, kuna leidis, et ettevõtte reeglid takistasid rakenduste arendajatel suunata tarbijaid odavamate pakkumiste juurde väljaspool Apple’i ökosüsteemi.
Juunis teatas ettevõte muudatustest oma rakenduste poe poliitikas, püüdes sellega vältida täiendavaid trahve Brüsselist.
Apple väidab, et EL-i digitaalsed reeglid on muutnud Euroopas äritegemise keerulisemaks ning halvendanud tarbijate kogemust.
Neljapäevases postituses teatas ettevõte, et DMA jätab Euroopa tarbijatele vähem valikuvõimalusi ning loob ebaõiglase konkurentsikeskkonna — mis on vastuolus seaduse enda eesmärkidega.
Näiteks selgitas Apple, et on pidanud teatud funktsioonide, nagu reaalajas tõlge firma kõrvaklappide kaudu, kasutuselevõttu edasi lükkama, et tagada nende vastavus DMA nõudele “ühilduvuse” kohta. EL-i reeglid näevad ette, et ühe ettevõtte rakendused ja seadmed peavad töötama koos konkurentide toodetega.
“Vaatamata meie muredele DMA suhtes panustavad Apple’i meeskonnad tuhandeid tunde, et tuua Euroopa Liitu uusi funktsioone, samal ajal täites seaduse nõudeid. Kuid on selge, et me ei suuda lahendada kõiki probleeme, mida DMA tekitab,” teatas ettevõte.
Euroopa Komisjoni pressiesindaja sõnul on täiesti normaalne, et ettevõtetel läheb mõnikord “rohkem aega, et oma tooted vastavusse viia”, ning komisjon aitab ettevõtetel seda teha.
Pressiesindaja lisas ka, et “DMA nõuetele vastavus ei ole valikuline, vaid kohustus”.
Alphabet: Euroopa Liidu seadused ohustavad sõnavabadust
Google’i ja Youtube’i emaettevõte Alphabet tunnistas USA kongressile saadetud kirjas, et oli eelneva USA administratsiooni surve tõttu kaasosaline poliitilises tsensuuris ning väitis, et Euroopa Liit sunnib neid nüüd sama tegema.
Alphabeti nõunik Daniel F. Donovan kirjutas kirja Ameerika Ühendriikide esindajatekoja õigusekomitee esimehele Jim Jordanile.
Kuigi kirjas oli peamine rõhk tunnistusel, et ettevõte on rakendanud tsensuuri USA kodanike, eriti konservatiivide suhtes, lisas Alphabet, et ka Euroopa Liit avaldab survet teatud häälte vaigistamiseks. Ettevõte tõi esile digiteenuste määruse (DSA) ja digiturgude määruse (DMA) negatiivse rolli sel teemal.
“Need määrused seavad Ameerika ettevõtetele ebaproportsionaalse regulatiivse koorma. Ettevõte on juba pikka aega väljendanud muret selle üle, millist ohtu võib digiteenuste määrus kujutada sõnavabadusele nii Euroopa Liidu sees kui ka väljaspool seda,” kirjutas ettevõte.
“Digiteenuste määrust võib tõlgendada nii, et see nõuab Alphabetilt ja teistelt vahendusteenuste pakkujatelt õiguspärase sisu eemaldamist,” jätkas kiri.
Google hoiatas, et DSA sunnib praktikas ettevõtet piirama või eemaldama sisu, mis on tegelikult seaduslik, kasutades selleks meetodeid nagu “turvaprotokollid”, “riskihinnangud” ja “kriisiprotokollid”.
Alphabet tunnistas, et valitsuse poolt kehtestatud tsensuur toimus USA eelmise administratsiooni ajal, tuues välja, et Bideni administratsioon suhtles ettevõttega ning “survestas seda seoses teatud kasutajate loodud sisuga, mis puudutas Covid-19 pandeemiat, kuid mis ei rikkunud ettevõtte poliitikaid”.
Kuigi nad austasid sõnavabadust, lõid Bideni ametnikud “poliitilise õhkkonna, mis püüdis mõjutada platvormide tegevust lähtudes oma murest väärinfo pärast,” väitis Alphabet.
“On vastuvõetamatu ja vale, kui ükskõik milline valitsus, sealhulgas Bideni administratsioon, püüab dikteerida, kuidas ettevõte sisu modereerib,” märkis Alphabet.