Uue ametikoha fookus on Optibet Eesti-Läti korvpalliliiga ja Optibet Korvpalli Meistriliiga arendamine nii liiga nähtavuse, klubide koostöö kui ka sponsorsuhete tugevdamise suunal.
Jaak Karp, sa oled meistriliigas uuel ametikohal ja kui tehakse uus ametikoht, siis justkui võiks eeldada, et midagi peaks muutuma või midagi on olnud justkui puudu, mille tegemist siis sinult oodatakse. Mida sina tunnetad, mida sinult oodatakse?
Väga õige, ega ma tegelikult olen selle ameti ju ise täpselt sama suhtumisega vastu võtnudki. Kindlasti ei olnud plaani tulla lihtsalt nüüd teise ameti peale tiksuma järsku. Ma ütleks niimoodi, et liiga on seitse aastat toiminud, see on nullist üles ehitatud. Ta igapäevaselt praeguseks toimib väga hästi, kindlasti on klubid arenenud, mõlemad liidud, alaliidud organisatsioonidena, aga ma arvan, et see seitse aastat ja praegune hetk on just see, kus võiks ja vähemalt peab üritama mingisuguse järgmise sammu teha, et tõmmata veel rohkem ja mingit ekstratähelepanu sellele liigale.
Mis suunda see samm peaks minema?
See samm tuleb teha, ma leian, koostöös klubidega ja ka alaliitudel. Kõige lihtsam on öelda niimoodi, et samm peaks tegelikult minema edasi kõikide klubide tasemes. Tegelikult toimib ju lihtne loogika, et mida kõvemad on võistkonnad, mida kõrgem on mängude tase, seda suurem on publiku huvi, seda suurem on omakorda ka ettevõtjate huvi seda ettevõtmist ja neid klubisid toetada. See on üks sammudest.
Minu esimene mõte endal oli see, milles ma nägin probleemi ja mida tõestasid ka vaatajanumbrid, on see, et mängud Eestis Läti klubide vastu ei saa samasugust tähelepanu nagu Eesti Eesti klubide mängud omavahel. Ja see oli see, kus ma nägin potentsiaali. Meil on pikalt olnud Eesti-Läti ühine liiga, aga meie ei ole ikka veel piisavalt tuttavad lätlaste jaoks ja lätlased meie jaoks. See on see koht, kust alustada, et tuua need lätlased n-ö lähemale, et me teaksime neid ja et meil oleks huvitavam jälgida ka mänge nende vastu.
Oleme ausalt, Eesti klubide vahelisi n-ö seise on päris palju ja mõni töötab väga hästi. Ma ei oska praegu nimetada ühtegi Eesti-Läti vastasseisu vanadest aegadest. Kalev-VEF võib-olla, aga see on ka kõik. Kuidas niisugune seis sinu nägemuses võiks üldse tekkida?
Jaa, see on tõsi, täpselt nii. Kalev/Cramo ja Riia VEF kui mõlemad ikkagi pikaajalised esiklubid on alati eritähelepanu all. Aga see sama mõte oli üks nendest mõtetest, millega ma tegin tiiru peale nii Eesti kui Läti klubidele ja küsimus oligi selles, ma proovisin lihtsalt selle seemne n-ö mulda visata, et võimaluse korral leida see tuum selle mingisuguse rivaliteedi tekkimiseks mingite klubide vahel.
Näiteks kohtudes Läti Ülikooli klubijuhiga, siis loomulikult tõin välja selle Tartu Ülikool Maks ja Mooritsa ja TalTech/Alexela rivaaliteedi, mis on praeguseks viie aastaga väga võimsaks üles ehitatud. Ja proovisin siis seda mõtet lihtsalt sinna viia ja näha, kas sealt võib tekkida äkki… ütleme, nendel on selline potentsiaal emma-kumma ülikooliga Eestis.
Veel, mis ma suutsin välja mõelda, näiteks Pärnu kui sadamalinn, samamoodi on Lätis kaks sadamalinna – Ventspils ja Liepaja. Äkki sellel sellelt tasandilt on võimalik hakata midagi ehitama. Sellega on see, et keeruline on teha, seda ei saa teha tehislikult, seal peab mingi tuum olema, mille peale ehitada. Ja see on muidugi ka see, kus klubid peavadki ka ise kaasa mõtlema, kus see tuum võiks olla, leppida teise poolega kokku ja hakata pihta.
Eesti klubide nägemusega Eesti-Läti liigast oleme laias laastus ikkagi tuttavad. Milline on Läti klubide nägemus praegu sellest liigas, kui palju see ühtib Eesti omadega?
Ma saan öelda, et ühtib väga palju. Nagu ma ütlesin, käisin ka Läti klubid kõik läbi. Tegelikult suhtumine, mõtted, ideed olid väga sarnased ja selles suhtes nendel klubidel on ikkagi väga sarnane taju liiga suhtes. Ootused liigale on väga sarnased. Ma arvan, et selles suhtes on potentsiaal hea, mõeldakse ühes suunas.
Selles mõttes on see meie korvpallihooaeg natuke kummaline ka, et meil on läbi hooaja Eesti-Läti liiga, mille jooksul kõik tegelikult ootavad, et hakkaksid pihta eestikate play-off’id ja need meeldejäävad seeriad kevadel. Kas see peaks kuidagi sinu meelest muutuma või kas sa näed ka Balti liiga seeriat lõpetamas?
Mhmh. Jah, tegelikult nüüd ma võib-olla räägin endale vastu. Üks idee ühest klubist Lätist oli küll selline, kus nende nägemusel võiks olla ikkagi Eesti-Läti liiga kulminatsioon, peaks olema tegelikult kogu hooaja kulminatsioon. Teoreetiliselt sul on õigus, see tekitab mingil määral segadust, et on üks kulminatsioon, antakse üks võidukarikas ja siis poolteist kuud hiljem järgmine.
Aga ma ise olen küll seda meelt, et elu on tõestanud, et täpselt nii nagu sa ütlesid, see viimane, see Eesti meistrivõistluste tiitel, see on ülioluline kõikidele osalistele. Ja muidugi kuna paratamatult, olenevalt aastast, aga kindlasti tahavad ikkagi kõik Eesti liiga klubid. Tegelikult ka Raplat vedades ju sai selle pronksi nimel väga palju võideldud. See on väga suure väärtusega auhind tegelikult kõigile Eesti klubidele, peale siis selle paari tipu.
Praegune majandusmudel on ju laias laastus selline, et iga klubi paneb kokku oma eelarve, millega ta siis mängib seda Eesti-Läti liigat. Kas sa näed, et see majandamismudel kuidagi muutuks? Et mingi üks suur sponsor annab igale klubile ka veel mingisuguse baasraha ja siis see, mis tuleb juurde, tuleb juurde?
Sellega on niimoodi, et kaks väga olulist osa selliste kogukondade esindusvõistkondade puhul. Üks rahastuse pool on siis see kohaliku omavalitsuse panus ja siin ma saan küll öelda, et see Eestis selgelt ikkagi erineb lätlastest. Lätis on kohaliku omavalitsuse poolt need võistkonnad selgelt rohkem väärtustatud, panustatakse sellesse esindusvõistkonda rohkem kui meil. Ma näen, et Eesti poolel on selles suunas potentsiaal.
Aga teine osa siis. Paratamatult kogu Eesti sport väga suures osas toetub ikkagi ettevõtjate panusele. Ja see on selline suhteliselt aeglane protsess. Mina leian, et see on seotud kogu selle meie lühikese vabaduseperioodiga. See süsteem või see struktuur, kuidas klubisid rahastatakse, on väga erinev võrreldes võib-olla Lääne-Euroopa klubidega, aga sama taustaga riikides on väga tugev osa ikkagi kohalikul omavalitsusel ja see ettevõtjate osa, ma lihtsalt näen, et seda koostöös nendega, kogu ühiskonna arenguga ja majanduse arenguga ma näen, et see osa lihtsalt siis peab tõusma, aga seal on keeruline teha pikka sammu korraga.
Näed sa, et lähiaastatel tuleb Eesti-Läti liigasse mõni Soome klubi või mõni Leedu klubi juurde?
Esiteks, parema meelega näeks, et tuleks siin samas Eestis vähemalt üks klubi juurde. Ideaalis võiks olla, me näeme mõlemas riigis kaheksa võistkonda. See oleks tõenäoliselt parim lahendus. Soomlaste ja leedukatega mõttega flirditakse põhimõtteliselt võib-olla kord aasta-paari-kolme järel kogu aeg. Ma pean tunnistama, et üks erinevus veel, mis Lätis selgus, oligi, et paratamatult seal Läti lõunapiiriäärsel võistkonnal, kelle jaoks kõik need reisid on ikkagi pikad meie mastaape silmas pidades… nemad kiikavad küll ja soovivad, et alaliidud kiikaks sinna Leedu poole.
Kui selle peale mõelda, see peaks olema väga tagatud kindlasti järjepidevus, see on väga oluline mistahes liiga puhul ja ma näen, ja ajalugu näitab ka seda, et sellised sümbioosid aeg-ajalt tekivad, aga nad ei ole jätkusuutlikud olnud. Peaks tegema kindlaks, et see on igal juhul jätkusuutlik, et see ei ole aasta, kahe või nelja aasta pikkune.
Algaval nädalal on selline Eesti-Läti liiga supernädal, võiks vist öelda – kaheksa vastasseisu. Kas see võiks olla tulevikumudelis mingi hooaja kulminatsioon või on see selline nagu tore nädal, aga las ta olla?
Ma arvan, et ütleme sellised põhjapanevad järeldused teeks pärast, kui see nädal läbi on. Vaataks siis sellele otsa, kuidas esimest korda läheb. Aga ma esimese hooga ei arvaks, et see peaks olema see kulminatsioon, aga ta võiks olla selline forsseeritud tähelepanu küll sellele Eesti ja Läti vastasseisule. Tegelikult üks idee ongi, mida ma juba alguses ütlesin, suurendada tähelepanu, leida põhjuseid, rohkem põhjuseid, miks jälgida ka Läti võistkondi.
Alates järgmisest nädalast on kogu aeg nähtaval Eesti võistkondade võidud versus Läti võistkondade võidud. Plaanime eraldi auhinna teha eestlasele, kes skoorib kõige rohkem Läti võistkondade vastu ja vastupidi, autasustada eraldi võistkonda, kes võidab kõige rohkem mänge Läti klubide vastu. Selle üks eesmärk on tuua see rahvuslik uhkus ja teha sellest klubidevahelisest vastasseisust korra, selle ühe nädala sees ka ikkagi Eesti ja Läti vastasseis, mis oli minu arust kõige paremal moel esitletud Riias paar kuud tagasi EM-il. Tuua seda vibe’i, mis seal areenil kahe naabri vahel oli, ka liigasse.