19. septembril sisenes kolm Venemaa lennukit Eesti õhuruumi. Vaatamata varasematele juhtumitele, oli see ülbus ikkagi üllatav. Reeglina on varem toimunud rünnakud olnud lühemaajalised ning piirdunud põhiliselt Vaindloo saare ümbrusega. Probleem on 1990ndate alguses tehtud kokkuleppes, kus Eesti ei hakka võtma üle meie õhuruumi sisenenud lennuki juhtimist mõnekümneks sekundiks.
Asi on lahendatud nii, et Soome annab Vaindloost läänes juhtimise kohe Venemaale. Loogiline oleks see, et Helsingi annaks juhtimise üle alles Vaindloost idas, eriti, kuna ka Soome on nüüd NATO liige. Huvitav on see, et Eestil ei ole praeguseni õnnestunud olukorda muuta. Seda on proovitud, kuid Venemaa polnud huvitatud. Tuleks teha uus katse ning mitte leppida eitava vastusega.