Norstati poolt oktoobri lõpus läbi viidud uuringu kohaselt oli 64 protsenti inimestest täiesti nõus või pigem nõus, et kui toidukaupade käibemaksu langetataks, jõuaks see hinnalangetusena tarbijateni.
«Valitsus võiks koos oma rahvaga ka optimismi üles näidata ja otsida viise ning eri osapoolte vahel kokkuleppeid, et toidukaupade käibemaksulangetus saaks aset leida,» pakkus Raudsepp. «Vajalik on see kahel põhjusel: inimeste parem toimetulek (toiduainete hinnad kallinevad endiselt ja maksuküüru kaotamine madalama sissetulekutega inimestele abiks ei saa olema) ja toidusektori elavdamine.»
Raudsepp heitis ette, et toiduainete käibemaksulangetuse asemel plaanib valitsus muuta statistikat toidukaupade hinnataseme allatoomise eesmärgil. «Poes hinnad sellest muidugi ei muutu. Korraks näeme petlikult väiksemat tõusu või isegi langust ja siis jätkub tõus endisel viisil,» hindas ta.
Suuremate toidukaubakettide käive
2024 III kv ja 2025 III kv
Rimi Eesti Food AS
2024 III kv – 165 miljonit
2025 III kv – 167 miljonit
AS Prisma Peremarket
2024 III kv – 67 miljonit
2025 III kv – 69 miljonit
AS Selver
2024 III kv – 170 miljonit
2025 III kv – 166 miljonit
Lidl Eesti OÜ
2024 III kv – 75 miljonit
2025 III kv – 81 miljonit
AS OG Elektra (Grossi poed)
2024 III kv – 76 miljonit
2025 III kv – 91 miljonit
MAXIMA Eesti OÜ
2024 III kv – 204 miljonit
2025 III kv – 210 miljonit
Allikas: teatmik.ee