Eesti elektrisüsteemi halduri Eleringi sagedusreservide hankel osutusid edukaks energiaettevõtte Gren pakkumised, kes rajab Eestisse kaks uut 30-megavatise võimsusega elektrijaama – ühe Tartusse ja teise Ida-Virumaale Ahtmesse.
Jaamade peamine eesmärk on pakkuda sagedusreservi teenust, mis on Eesti, aga ka kõikide Balti riikide elektrivõrgu töökindluse seisukohalt kriitilise tähtsusega, teatas ettevõte.
Mõlemad jaamad hakkavad kasutama elektri tootmiseks maagaasi, kuid tulevikku vaatavalt luuakse valmisolek kasutada ka biometaani ja lisada kütusesegule vesinikku.
Greni Eesti äride juhi Margo Külaotsa sõnul näeb Gren sagedusreservi teenuse pakkumisel ühisosa oma põhitegevustega – kaugkütte ja -jahutuse tootmise ning jaotamisega. Grenil on praegu Eestis kaks kaasaegset koostootmisjaama, mis on võimelised tootma samaaegselt nii elektrit kui soojusenergiat. “Kasutame seda kogemust nüüd ka sagedusreservide tagamiseks,” selgitas Külaots.
Plaanide kohaselt valmivad jaamad 2027. aasta lõpuks.
Eleringi juhatuse liikme Erkki Sapi sõnul on paindlikke ja kiirelt juhitavaid elektrijaamu vaja elektrisüsteemi igapäevaseks reaalajas juhtimiseks. Samas annavad uuena ehitatavad gaasijaamad olulise panuse varustuskindluse tagamisse laiemalt.
“Eesti tuleviku varustuskindluse jaoks on kriitilise tähtsusega, kuidas tagada piisavas koguses kiirelt reageerivate elektrijaamade olemasolu olukorras, kus Mandri-Euroopa sünkroonalas peab iga riik ise oma süsteemi tasakaalu hoidma,” lausus Sapp.
Sagedusreservid on vajalikud tasakaalu ehk sageduse hoidmiseks elektrisüsteemis. Tasakaalu kadumisel võib elektrisüsteem halvemal juhul seiskuda.
Piisava koguse sagedusreservide tagamiseks keskpikas perspektiivis korraldas Elering riigihanke, millele laekus kokku 13 pakkumust 677 megavatile. Elering ostab hanke tulemusel sagedusreserve viielt pakkujalt mahus 236 megavatti.
Gren on Balti riikides, Põhjamaades ja Ühendkuningriigis tegutsev energiatootja ja -tarnija.