Tallinna haiglad, sealhulgas äsja loodud Tallinna Haigla, võivad olla Tartu Ülikooli õppe- ja teaduspartnerid. See ei vähenda Tartu rolli, vaid tugevdab seda, kirjutab Irja Lutsar.
Tartus koalitsioonileppele allkirja andnud Isamaa ja Reformierakond kinnitavad, et Eesti meditsiinis regionaalse tasakaalu säilitamiseks ei pea nad õigeks Tallinnas asuvate haiglate ühendamist üheks asutuseks.
Tallinna Haigla aktsiaselts on juba loodud, see asutati 2025. aasta juunis isamaalasest Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna abilinnapeana Karl Sander Kase juhtimisel. Poliitiline vastandumine jätab aga kõrvale sisulise arutelu. Nüüd, mil haigla on loodud, ei ole enam küsimus “kas?”, vaid “kuidas?”. Kuidas see sobitub Eesti tervishoiu ja arstiõppe tervikpilti?
Arstiõpe vajab rohkem patsiente, mitte rohkem vaidlusi
Arstiõpe jääb Tartu Ülikooli pädevusse, Eestis annab üldarsti kvalifikatsiooni ainult Tartu Ülikool. Küll aga tuleb ausalt rääkida, kuidas tagada kliinilise õppe kvaliteet, kui arstiteaduse üliõpilaste arv kasvab, aga Lõuna-Eesti elanikkond väheneb ja suur osa patsientidest elab Tallinnas.
Tänavu võeti arstiteaduskonda 187 uut eestikeelset üliõpilast. Alates neljandast kursusest toimub õppetöö peamiselt kliinikutes, mis tähendab, et sadu tudengeid on igapäevaselt haiglates. Tekib loogiline küsimus: kas meil jätkub Tartus piisavalt patsiente ja juhendajaid, et tagada kõigile parim praktiline kogemus, arvestades Lõuna-Eesti demograafiat? See ei ole küsimus Tartu tasemes, vaid puhtalt mahtudes.
Arstiõppe suurim väljakutse on palgavahe, mitte asukoht
Tartu Ülikool jääb Eesti arstiõppe keskuseks, kuid kliinilised õppebaasid võivad ja peavad paiknema haiglates üle Eesti. Nii toimib see ka mujal Euroopas. Soome, Rootsi ja Hollandi ülikoolid kasutavad õpetamiseks mitut kliinilist keskust, kuid õppetöö ja kvaliteedistandardid määrab ülikool.
Sama põhimõtet saab rakendada Eestiski. Tallinna haiglad, sealhulgas äsja loodud Tallinna Haigla, võivad olla Tartu Ülikooli õppe- ja teaduspartnerid. See ei vähenda Tartu rolli, vaid tugevdab seda, võimaldades tudengitel õppida seal, kus on rohkem patsiente ja praktikavõimalusi.
Tõeline oht arstiõppe jätkusuutlikkusele pole mitte Tallinna Haigla asukoht, vaid suur palgalõhe ülikooli õppejõudude ja kliinilises praktikas töötavate arstide vahel.
Tervise Arengu Instituudi andmetel oli arstide keskmine brutopalk 2024. aastal ligi 5000 eurot kuus, aga Tartu Ülikooli õppejõudude keskmine palk jääb oluliselt madalamaks. See erinevus vähendab motivatsiooni jääda teaduse ja õpetamise juurde.
Kõige haavatavam on arstiõppe algusosa, nn prekliiniline etapp, kus õpetavad meditsiini aluseid enamasti arstiharidusega õppejõud. Kui neid on järjest vähem, kannatab õppe terviklikkus. Seda küsimust ei lahenda ei Tartu ega Tallinna haigla iseseisvalt, vaja on riiklikku otsust ja pikaajalist palgapoliitikat.
Tallinna Haigla loob võimaluse, mitte ohu
Kartus, et Tallinna Haigla koondab kogu raha ja tööjõu pealinna, ei ole põhjendatud. Ressursside vajadus sõltub eelkõige patsientide arvust, mitte hoonete arvust. Tallinnas elab praegu ligi viis korda rohkem inimesi kui Tartus ning elanikkond on mõõdukalt kasvutrendis, samal ajal kui Lõuna-Eestis pigem väheneb. Selline jaotus tähendab, et suure osa Eesti patsientide ravi vajabki Tallinnas tänapäevast ja hästi korraldatud haiglavõrku.
Tallinna Haigla loomisel on eesmärk tõsta kvaliteeti ja vähendada dubleerimist. Kui Tallinna haiglad tegutsevad ühtse juhtimise all, paraneb töökorraldus ja väheneb bürokraatia. Ka patsient saab kasu: ühest uksest sisse tulles jõuab ta kiiremini õigesse kohta, arstid saavad omavahel kiiremini nõu pidada ning diagnostika ja ravi on paremini koordineeritud. Need on eesmärgid, mis põhinevad nii rahvusvahelisel kogemusel kui ka Tallinna haiglavõrgu analüüsidel, kuid nende täitmine sõltub eelkõige süsteemsest juhtimisest ja kvaliteedikontrollist.
Üks ülikool, kaks keskust on Eesti tervishoiu tulevik
“Väikese riigi tingimustes ei ole otstarbekas hoida kahte paralleelset süsteemi, targem on rajada üks ühtne ja tugev.”
Eesti tervishoid vajab vähem vastasseisu ja rohkem koostööd. Tartu Ülikoolil on teaduslik kompetents ja kõrge rahvusvaheline tase, Tallinna haiglatel suur patsiendibaas ja praktiline kogemus. Kui need kaks jõudu siduda ühtseks tervikuks, saab luua tugevama meditsiinisüsteemi kui kumbki eraldi.
Tartu Ülikooli osalemine Tallinna Haigla teadus- ja õppetöös ei tohi olla formaalsus, vaid sisuline partnerlus. Väikese riigi tingimustes ei ole otstarbekas hoida kahte paralleelset süsteemi, targem on rajada üks ühtne ja tugev.
Eesti-suuruses riigis piisab ühest arstiõpet pakkuvast ülikoolist, kuid sellel peab olema kaks tugevat kliinilist keskust Tartus ja Tallinnas. Nii tagame, et teadus, õpe ja ravi toetavad üksteist ning teenivad sama eesmärki: paremat tervishoidu igas Eesti piirkonnas. Tallinlased väärivad kaasaegseid haiglahooneid samamoodi nagu tartlased, viljandlased või idavirulased. Enne ehituse algust tuleb aga ühiselt kokku leppida, kuidas siduda arstide väljaõpe, teadus ja kliiniline töö üheks terviklikuks süsteemiks.
Üks on kindel, rohkem kasu toob koostöö kui vastasseis. Kui ühendame teadmised ja jõu, võidavad nii Tartu kui ka Tallinn ja eelkõige võidab Eesti patsient.