Oluline Vene-Ukraina sõjas esmaspäeval, 17. novembril kell 8.35:

– Vaatlejad: Ukraina rünnak Novorossiiski õhukaitsepolgule on Venemaa üks suurimaid kaotusi;

– Trump toetab sanktsioone Venemaa kaubanduspartnerite vastu;

– Ukraina katkestas õhurünnakuga Donetski elektrivarustuse;

– Venemaa õhurünnakus Ida-Ukraina linnale hukkus kolm inimest;

– ÜRO teatas sõja põhjustatud enneolematust eluasemekriisist Ukrainas ;

– Ühendkuningriigist on saanud peamine Venemaa valitud vaenlane;

– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1160 sõdurit.

Vaatlejad: Ukraina rünnak Novorossiiski õhukaitsepolgule on Venemaa üks suurimaid kaotusi

Ukraina vägede eelmisel nädalal korraldatud rünnak Venemaal Novorossiiskis paiknevale õhukaitsepolgule, mille käigus hävitati mitu õhutõjeseadet S-400 ja muud tehnikat, on oma kahjude suuruselt võrreldav teiste Ukraina kõige edukamate rünnakutega, kirjutasid mitu sõjavaatlejat sotsiaalmeedias.

“Kahju on võrreldav ristleja Moskva uputanud rünnakuga [Mustal merel] ja operatsiooniga “Ämblikuvõrk” (millega Ukraina hävitas selle aasta 1. juunil veoautodelt lastud droonidega Venemaa tagalas asuvatel sõjalennuväljadel kaugpommitajaid – toim.). Teiseks on see suure tõenäosusega suurim üksik kaotus, mida Venemaa õhutõrjesüsteemid, eriti S-400 osas, on kandnud,” kirjutas Ukraina kommentaator Anton Geraštšenko.

Ta märkis, et avalike andmete kohaselt kuulub Novorossiiskis paikneva Venemaa 1537. õhutõrje raketipolgu koosseisu kaks S-400 divisioni (16 raketilaskeseadeldisega) ja üks Pantsir-S1 division kuue tehnikaühikuga, arvestamata muud varustust nagu juhtimissõidukid, transpordi- ja laadimissõidukid, sidevahendid jne.

“Piirkonnast tehtud satelliidipildid näitasid 5–12 üles seatud raketilaskeseadeldist S-400. OSINT-i analüütik M. T. Anderson vaatas üle 11. novembrist, kaks päeva enne rünnakut, tehtud pildi ja märkis, et lisaks muule varustusele oli näha seitse S-400 raketilaskeseadeldist,” kirjeldas Geraštšenko. “Nüüd on kinnitust leidnud, et Ukraina vägede erioperatsioonide keskus A hävitas neli S-400 raketilaskeseadeldist, varajase hoiatamise radari ja sihtmärgi tuvastamise radari. Kokku võis droonide rünnakutsoonis olla kuni 12 raketilaskeseadeldist. Isegi kui mõned neist olid peibutusmulaažid, tabas rünnak ja raketihoidla detoneerimine otse vähemalt ühte S-400 divisioni ja mõnda Pantsiri süsteemi.”

Sõjasündmusi kajastav vaatleja Igor Suško andis Venemaa kaotustele juurde ka ligikaudse hinna: “Eile hävitas Ukraina Novorossiiski 1537. õhutõrje raketipolgus järgmised seadmed: neli S-400 raketilaskeseadeldist (maksumusega 100 miljonit dollarit), kaks varajase hoiatuse radarit 96N6 (hinnaga 100 miljonit dollarit), kaks sihtmärgi määramise radarit 92N6 (hinnaga 250 miljonit dollarit). Kogusumma: 450 miljonit dollarit, arvestamata rünnakus hävinud rakette.”

Geraštšenko viitas vaatluskeskuse Oryx visuaalse kinnitusega konservatiivsetele andmetele, mille kohaselt on kolme ja poole aasta jooksul kestnud sõja jooksul kahjustatud või hävitatud 19 Vene õhutõrje raketilaskeseadeldist S-400. Tegelik arv on tema hinnangul suuremgi.

“See üksik rünnak võib suurendada S-400 kaotusi 20–30 protsendi võrra, arvestamata isikkoosseisu kaotusi,” lisas Geraštšenko.

Ukraina rünnaku ulatus ja kvaliteet peegeldab tema hinnangul Venemaa õhukaitse süstemaatilist hõrenemist lõunas – Venemaa okupeeritud Krimmis ning Hersoni ja Zaporižžja oblastite okupeeritud osades –, mis rõhutab nende sektorite kaitse kehva seisukorda. Ukraina väed hävitavad sihipäraselt Venemaa Lõuna sõjaväeringkonna 4. kaardiväe õhutõrjevägede armeed, mis vastutab Krimmi-Rostovi ja Põhja-Kaukaasia sõjatandri eest, tõdes Geraštšenko.

“On tõendeid, et Venemaa õhukaitse ja raketitõrje selles strateegilises piirkonnas ei suuda vastu pidada Ukraina kaitsejõudude ühendrünnakule 430–450 kilomeetri sügavusel. Juba mõnda aega on üleval hüpotees: Ukraina edukate keskmise kaugusega rünnakute sagenemine Venemaa vägedele ja sihtmärkidele on tingitud mitte ainult Ukraina võimete paranemisest, vaid ka Venemaa õhu- ja raketitõrje vähenenud tihedusest operatiivses tagalas. Mõned süsteemid on hävitatud, ülejäänud on koondatud Moskva ja Peterburi kaitsmisele. See kujutab endast Venemaa jaoks kuhjuvate probleemide kogumit,” rõhutas Geraštšenko.

“Üks Ukraina kaitsejõudude allikas rõhutas, et iga selline hävitatud õhutõrjesüsteem loob Venemaa kaitsesse augu, mida Ukraina droonid ja raketid kindlasti ära kasutavad,” märkis ka sõjavaatleja (((Tendar))) sotsiaalmeediakeskkonnas X, lisades, et Ukraina rünnak Venemaa õhutõrjesüsteemidele Novorossiiskis oli täielik edu.

Trump toetab sanktsioone Venemaa kaubanduspartnerite vastu

USA president Donald Trump ütles, et on valmis toetama Kongressis ettevalmistatavat seaduseelnõu, mis kehtestaks sanktsioonid Venemaaga äri ajavatele riikidele.

“Olen sellest kuulnud ja see sobib mulle,” ütles Trump pühapäeval ajakirjanikele. “Nad pakuvad välja seaduseelnõu, mis kehtestaks väga karmid sanktsioonid igale riigile, kes Venemaaga äri ajab,” selgitas ta.

Täpsemalt kommenteerimata lisas Trump: “Võiksime sinna lisada ka Iraani.”

Oktoobris teatas Senati enamuse juht, vabariiklane John Thune oma valmisolekust panna hääletusele Venemaa-vastase sanktsioonide seaduseelnõu, mida senaator Lindsey Graham on pikka aega propageerinud, kuid lisas, et ta ei soovi sellele kindlat tähtaega seada.

Vastuvõtmise korral lubaks seaduseelnõu Trumpil kehtestada kuni 500-protsendised tollitariifid impordile riikidest, mis ostavad Venemaa energiat ja ei toeta aktiivselt Ukrainat.

Ukraina katkestas õhurünnakuga Donetski elektrivarustuse

Okupeeritud Donetskis ja mitmes teises Vene vägede vallutatud ümbruskonna linnas katkes ööl vastu esmaspäeva elekter. Enne seda oli kohalikud elanikud teatanud tundmatutest droonidest piirkonnas.

Kohalikud elanikud levitasid ööesle sotsiaalmeediakanalis Telegram videois ja fotosid Donetskit tabanud elektrikatkestusest. Selle põhjuseks peetakse alajaama sattumist droonirünnaku alla. Hilisõhtust alates töötas piirkonnas Vene õhutõrje.

Lisaks Donetskile kadus elekter ka okupeeritud Jasõnuvata rajoonis ja Makijivka Krasnogvardeiski rajoonis. Osaliselt olid elektrita ka Horlivka ja Jenakijeve.

Viimati esines elektrikatkestusi ajutiselt Venemaa poolt okupeeritud Donetskis 13. novembri õhtul. Linnas kuuldi arvukalt plahvatusi, millele järgnes ulatuslik tulekahju ja elektrikatkestused.

Venemaa õhurünnakus Ida-Ukraina linnale hukkus kolm inimest

Vene õhurünnakus Ida-Ukrainas asuvale Balaklija linnale hukkus kolm ja sai viga kümme inimest, sealhulgas kolm last, teatas esmaspäeva varahommikul piirkonna kuberner.

“Vaenlane andis raketilööke Balaklija linnale,” teatas Harkivi oblasti kuberner Oleh Sõnehubov sotsiaalmeediakanalis Telegram. Kuberner andmeil said rünnakus kahjustada ka kortermajad ja autod.

Öine rünnak tabas kesklinna, vigastades 2007., 2010. ja 2011. aastal sündinud lapsi, ütles Balaklija sõjaväeadministratsiooni juht Vitali Karabanov sõnumsiderakenduses Telegram. Üheksa haavatut viidi haiglasse, ütles ta.

ÜRO teatas sõja põhjustatud enneolematust eluasemekriisist Ukrainas

Ukrainas on sõja ajal hävinud või kahjustada saanud rohkem kui 236 000 hoonet ja kokku üle 2,5 miljoni eluruumi on relvakonflikti tõttu muutunud elamiskõlbmatuks, mis on ligikaudu kümme protsenti riigi kogu elamufondist, selgub ÜRO Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni (IOM) raportis, milles nimetati olukorda Ukrainas enneolematuks eluasemekriisiks.

Raporti kohaselt on eluaseme kättesaadavust ja taskukohasust tõsiselt mõjutanud munitsipaaleluasemete puudus koos ebapiisavalt reguleeritud üürituru ja sõja eest põgenevate inimeste massilise ümberasumisega.

Organisatsiooni eksperdid märgivad, et umbes 10,6 miljonit ukrainlast – peaaegu veerand riigi sõjaeelsest elanikkonnast – on olnud sunnitud oma kodudest lahkuma. Enamik neist on läinud välismaale. Kaks kolmandikku 3,7 miljonist Ukrainasse jäänud ümberasustatud inimesest näeb vaeva oma uue eluaseme eest maksmisega.

“Paljude jaoks on sõltuvus üüriturust ammendanud perekondade säästud,” nentisid raporti autorid.

Asjatundjate hinnangul peavad ümberasustatud inimesed sageli kulutama üürile 50 protsenti või rohkem oma sissetulekust.

Kuna sõda Ukrainas jätkub, siis rõhutatakse raportis, et ümberasustatud ukrainlaste eluasemevajadustega tegelemine on endiselt kriitiline prioriteet.

“IOM on pühendunud riigisiseselt ümberasustatud inimeste ja neid vastuvõtvate kogukondade aitamisele püsiva tuleviku ehitamisel. See hõlmab uute oskuste koolitust, inimeste viimist kokku töökohtadega ja stabiilsete kodude kindlustamist,” ütles organisatsiooni Ukraina missiooni juht Robert Turner.

Ukrinform tõi välja, et Ukraina sotsiaalpoliitika, perekondade ja ühtsuse ministeerium töötab välja digitaalset tööriista, mille abil saab toetada riigisiseselt ümberasustatud isikuid igas etapis – alates evakueerimisest kuni integratsioonini oma kogukondadesse.

Ühendkuningriigist on saanud peamine Venemaa valitud vaenlane

Ühendkuningriik on asendanud USA Venemaa niiöelda valitud vaenlase rollis, kirjutas brittide mõjukas väljaanne The Guardian. 

Sel nädalal lisandus varasematele süüdistustele droonirünnakute kavandamises Venemaa lennuväljadele, Nord Streami torujuhtme õhkimises ja terroristlike rünnakute suunamises Venemaa territooriumile uus süüdistus.

Venemaa võimud väitsid, et Suurbritannia luure üritas ebaõnnestunult meelitada Vene piloote lääne poolele üle tulema.

“Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) paljastas selle kõik üksikasjalikult,” sõnas Venemaa välisminister Sergei Lavrov Moskvas ajakirjanikele. Välisminister kirjeldas oma sõnul brittide toetatud vandenõud meelitada Kinžali raketiga varustatud sõjalennukit juhtiv Vene piloot Rumeeniasse, kus NATO väed oleksid selle tema väitel alla tulistanud.

Nagu ajaleht märgib, siis on Ühendkuningriik võtnud endale kunagi Ameerika Ühendriikidele reserveeritud rolli ehk Kremli peamise vastase oma, sest Venemaa püüab parandada suhteid USA presidendi Donald Trumpi administratsiooniga. 

“Venemaa peab end Ühendriikidega võrdseks. Nüüd ei saa nad Trumpi otse kritiseerida. Keda sa oma hädades siis süüdistad – kaotustes Ukrainas ja miljonis ohvris? Sa süüdistad lähimat ehk britte. Meid on lihtne kujutada kõigi Venemaa probleemide algpõhjusena,” ütles Ühendkuningriigi endine kaitseatašee Moskvas kapten John Foreman.

“London tegutseb täna, nagu ka mõlema maailmasõja eelõhtul, peamise ülemaailmse sõjaõhutajana,” on väitnud Venemaa välisluureteenistus, tõdes The Guardian

Väljaanne märkis, et Venemaa ja Ühendkuningriigi vahelisel rivaalitsemisel on sügavad ajaloolised juured, mis ulatuvad tagasi 19. sajandisse, mil tollase tsaari juhitud Venemaa ja Suurbritannia võistlesid mõjuvõimu pärast Kesk-Aasias.

Külma sõja ajal pidas Kreml Ühendkuningriigist lähtuvat ohtu teisejärguliseks võrreldespeamise vastasseisuga, mis oli USA-ga.

Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse on aga viinud Moskva ja Londoni suhted uude madalseisu.

Ukrinform tõi välja, et Ühendkuningriigi alalise esindaja Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE)  juures Neil Hollandi hinnangul premeeriksid Venemaa pakutavad rahutingimused sõja lõpetamiseks Ukrainas tegelikult agressiooni, legitimeeriksid okupatsiooni ja annaksid Kremlile vetoõiguse Ukraina tuleviku üle.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 1160 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

– elavjõud umbes 1 159 420 (võrdlus eelmise päevaga +1160);

– tankid 11 355 (+2);

– jalaväe lahingumasinad 23 594 (+3);

– suurtükisüsteemid 34 486 (+17);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1544 (+1);

– õhutõrjesüsteemid 1246 (+2);

– lennukid 428 (+0);

– kopterid 347 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 81 499 (+213);

– tiibraketid 3940 (+0);

– laevad/kaatrid 28 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 67 536 (+72);

– eritehnika 4000 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.