Mõlema jaama võimsus saab olema 30 megavatti, kokku 60 megavatti. Jaamade peamine eesmärk on pakkuda sagedusreservi teenust, mis on vajalik elektrivõrgu töökindluse tagamiseks.
Mõlemad jaamad hakkavad kasutama elektri tootmiseks maagaasi, kuid tulevikku vaatavalt luuakse valmisolek kasutada ka biometaani ja lisada kütusesegule vesinikku.
Greni Eesti äride juhi Margo Külaotsa sõnul võiks jaamad valmida kahe aasta pärast. „Eleringiga on leping tänaseks sõlmitud, nüüd algab töö jaamade projekteerimiseks ja ehitamiseks. Eelduste kohaselt valmivad need juba 2027. aasta lõpuks, mil saame hakata pakkuma Eesti elektrivõrgule niivõrd vajalikku tuge. Täname Eleringi otsuse eest hankida sagedusreservi teenust avatud turult ning kindlustada sellega süsteemi töökindlus ja usaldusväärsus,“ märkis Külaots.
Külaotsa sõnul on sagedusreservi teenuse pakkumisel mitmeid sünergiaid kaugkütte ja -jahutuse tootmise ning jaotamisega. „Meil on riigis kohapeal olemas nii tipptasemel meeskond, pikaajaline kogemus koostootmisjaamade käitamisel kui ka tehniline baas sagedusreservi pakkumise teenuse loomiseks. Meil on Eestis juba praegu kaks kaasaegset koostootmisjaama, mis on võimelised tootma samaaegselt nii elektrit kui soojusenergiat – kasutame seda kogemust nüüd ka sagedusreservide tagamiseks,“ selgitas ta.
Esimesena joone peal
Eleringi juhatuse liikme Erkki Sapi sõnul on paindlikke ja kiirelt juhitavaid elektrijaamu vaja elektrisüsteemi igapäevaseks reaalajas juhtimiseks. Samas annavad uuena ehitatavad gaasijaamad olulise panuse varustuskindluse tagamisse laiemalt. „Eesti tuleviku varustuskindluse jaoks on kriitilise tähtsusega, kuidas tagada piisavas koguses kiirelt reageerivate elektrijaamade olemasolu olukorras, kus Mandri-Euroopa sünkroonalas peab iga riik ise oma süsteemi tasakaalu hoidma,“ lausus Sapp.
Sagedusreservid on vajalikud tasakaalu ehk sageduse hoidmiseks elektrisüsteemis. Piisava koguse sagedusreservide tagamiseks keskpikas perspektiivis korraldas Elering riigihanke, millele laekus kokku 13 pakkumust 677 megavatile. Elering ostab hanke tulemusel sagedusreserve viielt pakkujalt mahus 236 megavatti. Gren osales hankel kahe pakkumusega, mis mõlemad osutusid edukaks. Seejuures tegi Gren nii kõige odavama kui ka viimasena joone peale mahtunud pakkumise.
Gren on Balti riikides, Põhjamaades ja Ühendkuningriigis tegutsev energiatootja ja -tarnija. Eestis pakutakse kaugkütet Tartus, Pärnus, Viljandis ning Kohtla-Järvel ja Jõhvis, kaugjahutust Tartus ja Pärnus ning tööstuslikke energialahendusi üle Eesti. Greni Eesti ettevõtetes töötab kokku ligi 180 inimest.
2024. aastal müüs Gren Eestis soojusenergiat 1 031 GWh, jahutust 13,8 GWh ja elektrit 241 GWh. Greni Eestis hallatava kaugküttevõrgu pikkus on ligi 570 km ja kaugjahutusvõrgu pikkus on 15 km, elektrit ja soojusenergiat toodetakse kahes koostootmisjaamas, soojust 13 katlamajas ja kaugjahutust kolmes kaugjahutusjaamas. Lisaks on Grenil Tartus 10 000 m3 soojussalvesti, mis avati 2023. aasta sügisel. Gren kasutab Tartus, Pärnus ja Viljandis soojusenergiatootmiseks biomassi ehk ligikaudu 95 protsenti Eestis kasutatavatest kütustest on taastuvad ja kohalikku päritolu.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (31)