Eurostati värskete andmete järgi on Eesti langenud toidu, jookide ja tubaka jaemüügi mahu võrdluses Euroopa Liidu riikide seas viimasele kohale. Tänavuse ja mulluse septembri võrdlus näitab, et eestlased ostavad vähem ja odavamat toidukraami – sama kinnitavad ka kaupmehed.
Eurostat avaldas möödunud nädalal andmed, mille järgi kasvas 2025. aasta septembris toidu, jookide ja tubaka jaemüügi mahuindeks Euroopa Liidus tervikuna 0,5 protsenti ning euroalal ühe protsendi võrra. 25 riigist, mille kohta andmed on olemas, registreerisid 15 müügimahu kasvu. Kõige suurem kasv oli Küprosel (10,4 protsenti), suurim langus seevastu Eestis – 4,8 protsenti., kirjutab Postimees.
Eestlased otsivad allahindlusi ja odavamaid alternatiive
„Maksu- ja hinnatõusude tõttu ei jõua inimesed enam senises koguses toitu osta. Oleme taas ühe musta edetabeli tipus,“ kommenteeris Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp. Tema sõnul on allahindluste jälgimine ja kallimate toodete asendamine odavamatega muutunud paljude jaoks igapäevaseks ellujäämisstrateegiaks.
Rimi tellitud ja Norstati läbi viidud uuring näitas juba mullu, et ligi 45 protsenti elanikest on ostnud „oranži kleebisega“ ehk peagi aeguvat kaupa. Sama trendi – allahindluste tagaajamist, odavamate alternatiivide eelistamist ja ökokaubast loobumist – kinnitavad ka teised poeketid. „Praegu on sisuliselt iga teine toode ostukorvis värvilise hinnasildiga,“ märkis Selveri kommunikatsioonijuht Mariann Järvela.
Konjunktuuriinstituudi arvutatud toidukorv kallines septembri võrdluses ligi kümme protsenti. Enamik suuremaid jaekette ei näinud hinnatõusuga samas mahus käibekasvu.
„Toidukaupade jaemüügimahu langus kestab Eestis 2022. aasta teisest kvartalist – juba kolm ja pool aastat,“ märkis Raudsepp.
„See on muret tekitav ning näitab inimeste ostujõu langust. Jutt, et eestlased pole kunagi nii hästi elanud, ei vasta tegelikkusele. Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta ostujõu pariteedis on meil aastaid langenud. Leedu on meist möödunud ja Läti jõudsalt järele tulemas,“ ütles Raudsepp.
Tema sõnul on kõik naaberriigid astunud samme hindade tõusu leevendamiseks – näiteks kehtestanud toiduainetele käibemaksuerandeid või jaganud maksukoormust pankadega. „Meil aga räägitakse internetikasiinode maksulangetusest, samal ajal kui toidu käibemaksu vähendamist peetakse tabuks. See on küüniline oma rahva suhtes,“ lisas ta.
Raudsepp: Eesti maksupoliitika vajab kiiret ümberhindamist
Raudsepa sõnul on Eesti probleemid osaliselt põhjustatud globaalsest ebastabiilsusest, kuid naaberriikidega võrreldes on meie positsiooni halvendanud just kohalik maksupoliitika. „Majanduse käekäiku ei tohiks hinnata vaid enda numbreid vaadates. Võrdlema peab riikidega, keda mõjutavad samad tegurid,“ rõhutas ta.
Norstati hiljutise uuringu järgi usub 64 protsenti inimestest, et kui toidukaupade käibemaksu langetataks, jõuaks hinnalangus ka tarbijani.
„Valitsus võiks koos rahvaga otsida lahendusi, et käibemaksu langetamine saaks teoks. See aitaks kahel viisil: parandaks inimeste toimetulekut, sest toidu kallinemine jätkub, ning elavdaks toidusektorit,“ sõnas Raudsepp.
Tema sõnul pole statistika ümberkujundamine lahendus. „Poehinnad sellest ei muutu. Ilmub vaid korraks petlik mulje hinnalangusest, kuid tegelikkuses jätkub hinnatõus endises tempos,“ nentis Raudsepp.