Financial Timesi (FT) analüüs osutab, et kunagine euroala võlakriisi üks suurimaid kannatajaid, Hispaania, on tänu stabiilselt kiirele majanduskasvule ja suurematele maksutuludele oma eelarvepositsiooni oluliselt parandanud.
Hispaania keskpanga värske prognoosi kohaselt langeb riigi eelarvepuudujääk 2026. aastal 2,3 protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP). Samal ajal prognoosib Saksamaa sõltumatu eelarvenõukogu, et riigi defitsiit kasvab 2026. aastaks 3,1 protsendini ning võib järgnevatel aastatel läheneda ka neljale protsendile.
Euroala murelapsed muutuvad
FT teatel näitab see areng laiemat trendi, kus varem PIIGSi riikidena (Portugal, Itaalia, Iirimaa, Kreeka ja Hispaania) tuntud Lõuna-Euroopa maad on eelarveliselt liikumas stabiilsemal kursil kui Euroopa senised tugisambad Saksamaa ja Prantsusmaa.
Hispaania paranevad majandusväljavaated on toonud kaasa ka riigivõlakirjade ralli. Investorite kindlustunnet peegeldav Hispaania 10-aastaste võlakirjade intressimäära vahe (spread) Saksamaa omadega on langenud euroala võlakriisi eelsele tasemele, umbes 0,5 protsendipunktini. Võrdluseks: pärast finantskriisi oli intressimäärade vahe ligikaudu 5 protsendipunkti.
Muu hulgas tähendab see, et Hispaania laenab praegu turgudelt raha soodsamalt kui näiteks Prantsusmaa.
Hispaania majanduskasv on olnud alates 2022. aasta algusest üks Euroopa kiiremaid, ulatudes kvartaalselt keskmiselt 3,9 protsendini, võrreldes Saksamaa 0,3 protsendiga. Kasvu veavad sisseränne, turism, madalad energiahinnad ja avaliku sektori investeeringud, sealhulgas Euroopa Liidu vahendid.
Iroonilisel kombel on Hispaania eelarvele kaasa aidanud ka poliitiline ummikseis. Peaminister Pedro Sáncheze vähemusvalitsus pole suutnud uut riigieelarvet parlamendis heaks kiita, mistõttu kehtib endiselt 2023. aasta kulude plaan. See on takistanud valitsusel teha suuri uusi kulutusi.
Saksamaa lõdvendab võlapidurit
Saksamaa vastupidine trajektoor tuleneb kantsler Friedrich Merzi otsusest lõdvendada karmi põhiseaduslikku „võlapidurit“. Pärast aastaid kestnud alainvesteerimist, mis on viinud näiteks raudteede ja sildade lagunemiseni, plaanib Berliin järgmise kümnendi jooksul laenuraha toel investeerida kuni triljon eurot infrastruktuuri ja kaitsevaldkonda.
Kriitikute sõnul kasutab valitsus aga osa laenurahast ka jooksvateks sotsiaaltoetusteks ja maksukärbeteks, mitte üksnes tulevikuinvesteeringuteks.
Kuigi jooksev puudujääk väheneb, rõhutavad analüütikud, et Hispaania valitsuse koguvõlg on endiselt väga kõrge, ulatudes 100,4 protsendini SKP-st. Saksamaa vastav näitaja on 64,4 protsenti.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare