Nõudlus kulla järele kasvas selle aasta kolmandas kvartalis 3% võrra, 1313 tonnini. Tegemist on kõrgeima kvartaalse nõudlusega alates sellest, kui Maailma Kullanõukogu andmeid koguma hakkas (2000. aastast). Kaevanduste toodang jäi veidi alla 1000 tonni. Jooksev puudujääk kaeti ära kulla taaskasutusega.
Aasta algusest alates on nõudlus kasvanud eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 1% võrra, 3717 tonnini. Dollarites mõõdetuna on nõudlus tänavu olnud 384 miljardit dollarit. Valuutas mõõdetuna on nõudlus seega kasvanud aastaga 41% (peamiselt kulla hinnakasvu tõttu).
Nõudluse kasvu peamiseks mootoriks on saanud investorid, kes on oma positsioone aktiivselt suurendanud. Keskpankade nõudlus on veidi madalam kui mullu, kuid püsib sellegi poolest kõrgel tasemel. Ehtetööstuse nõudluse mahud langesid kulla hinnatõusu tõttu aga järsult.
Investorid on haaranud turul juhtohjad
Kui 2023. ja 2024. aastal vedasid kullaturu nõudluse kasvu keskpangad, siis nüüd on juhtohjad enda kätte haaranud investorid. Järjepidevalt suurenevad investeeringud nii virtuaalsesse kui ka füüsilisse kulda. Tänavu on investorid moodustanud kullanõudlusest juba enam kui poole.
Kulla börsil kaubeldavate fondide (ETF) nõudlus oli kolmandas kvartalis 222 tonni, kasvades aastaga 134%. Nõudlus müntide ja kangide järele suurenes 17%, 316 tonnini. Kokku ulatus investeerimisnõudlus seega 537 tonnini.
Investorid panustavad aina enam sellele, et riigivõlgade ja eelarvete probleemi hakatakse lahendama inflatsiooni kaudu. Lisaks sellele on kullaturule tänavu hoogu juurde andnud USA presidendi Donald Trumpi ebatraditsiooniline majanduspoliitika ning intressimäärade langetamine. Turule on investoreid juurde meelitanud ka kiiresti kasvav hind.
Füüsilise kulla ehk müntide ja kangide nõudlus ületas neljandat kvartalit järjest 300 tonni taseme, mis juhtus viimati 2013. aastal.
Keskpankade ostud püsivad kõrgel
Kuigi keskpankade ostud on eelmise aastaga võrreldes veidi langenud, püsivad need ajalooliselt kõrgel tasemel. See pakub kulla hinnale fundamentaalset tuge.
Kvartali jooksul osteti kokku 220 tonni kulda ja terve aasta ostud ulatuvad 634 tonnini. Mullu olid ostud kolmanda kvartali lõpuks 724 tonni. Võimalik, et tänavu on ostetud vähem eelkõige kõrgema kulla hinna tõttu.
Kui mõõta oste dollarites, siis on kulda paigutatud rohkem raha kui mullu. Nõudlus on kasvanud ka võrreldes jooksva aasta esimese poolega. See näitab, et keskpankade ostud on strateegilised ja hinnatõus keskpankade pikaajalistes plaanides niivõrd suurt rolli tegelikult ei mängi.
Kolmandas kvartalis oli suurim kullaostja Kasahstan, kes kasvatas reserve 18 tonni võrra. Ostjate hulka on lisandunud Brasiilia, kes ostis 15 tonni. Praeguseks on Brasiilia varud 145 tonni, mis on riigi majanduse suurust arvestades suhteliselt väike kogus. Võrdluseks – Soome kullavarud ulatuvad 44 tonnini.
Lisaks Kasahstanile ja Brasiiliale soetasid kolmandas kvartalis kulda ka Türgi, Guatemala, Iraak, Hiina, Tšehhi, Ghana, Azerbaidžaan, Bulgaaria, Indoneesia, Filipiinid, Kõrgõzstan ja Serbia.
Ehtetööstuse nõudlus kukkus järsult
Kõrgemad kulla hinnad on kaasa toonud nõudluse languse ehtetööstuse sektoris. Aastatagusega võrreldes kukkus kolmanda kvartali nõudlus 19%, 371 tonnini. Samas, kui mõõdame taaskord dollarites, kulutati kullast ehete peale siiski rohkem kui mullu.
Peamiselt langes nõudlus Indias ja Hiinas. Kuna kulla hind on aastatagusega võrreldes enam kui poole võrra kasvanud, siis ei saa ehete ostjad koguseliselt endale nii palju kulda enam lubada.