Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase (Eesti 200) sõnul tuleb keeleseadus kaasajastada, et viia see vastavusse ühiskonna ja tänaste tööturu vajadustega.

„Eelnõu annab ka selge sõnumi, et keelenõudeid tuleb täita. Peame koos tööandjatega olema nõudlikumad, et meil ka tulevikus saaks igas eluvaldkonnas asju ajada eesti keeles,“ ütles Kallas ning lisas, et Eestis peab inimesel olema võimalus saada eestikeelset teenindust – olgu tegu poeskäiguga või asjaajamisega ametiasutuses. „Tänapäeva tehnoloogiarohkes maailmas on väga palju nutikaid võimalusi, mis aitavad eesti keelt õppida ja vajadusel tõlkida.“

Eestikeelset asjaajamist nõutakse kõigis avalikus sektori teenuseid osutavates asutustes, sealhulgas kohaliku omavalitsuse valitsemisorganites ja avalik-õiguslikes asutustes. Eelnõuga tõhustatakse sunnimeetmeid ning tõstetakse sunniraha ülemmäära juriidilistele isikutele 9600 euroni ja füüsilistele isikutele 1280 euroni. Suurendatakse ka juriidiliste isikute trahvimäärasid, mida pole samuti viimase kümne aasta jooksul tõstetud.

Eesti keele tasemeeksamite tõhusamaks muutmiseks on kavas kehtestada riigilõiv neile inimestele, kes tulevad sama tasemeeksamit sooritama kolmandat ja enamat korda. Täpsustatakse isikute ringi, kellele esimese viie aasta jooksul ei kohaldata eesti keele oskuse nõudeid. Seni kasutusel olnud välisspetsialisti ja -eksperdi mõisted asendatakse tippspetsialistiga ning akadeemiliste töötajate kõrval saavad keeleoskusnõude erandit kohaldada ka välismaalt tähtajaliselt saabuvad võõrkeele ja rahvusvaheliste õppekavade alusel õpetavad õpetajad.

Korrastatakse ka kinodes näidatavate filmide tõlkimist, nii et võõrkeelde dubleeritud filmide näitamine on lubatud vaid lastele.

Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsuse ettevalmistamine, mille arutelude käigus leiti, et kõik teemad ei vaja seadusega reguleerimist, vaid tõhusamaks võivad osutuda hoopis mitteregulatiivsed meetmed ja järelevalve tõhustamine. Näiteks on taksojuhtidele kogu aeg kehtinud eesti keele oskuse nõue B1 tasemel, mille tagamiseks tuleb tõhustada järelevalvet ja koostööd tööandjatega. Koostöös oleme jõudnud selleni, et näiteks BOLT on arendanud oma keeleõppeprogrammi, mille sõiduteenuse jagajad peavad läbima. Niisamuti nügib Wolt oma kullereid eesti keelt õppima.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada

Kommenteeri
Loe kommentaare (1)