Nii Ukraina kui ka Venemaa kasutavad sõjategevuses aktiivselt erinevaid droone. “Aktuaalse kaamera” meeskond käis Zaporižžja oblastis Ukraina õhutõrje positsioonil.
Kell viis hommikul läks “Aktuaalse kaamera” võttemeeskond koos sõjaväelastega nn väikese õhutõrje positsioonile. Õhutõrjes tegutsevate meeste ülesandeks on hävitada vaenlase droone oma kamikaze-droonidega. Lennata saab ainult valgel ajal ehk koos esimeste päikesekiirtega algab taevas ka droonide duell.
“Me töötame strateegiliste luure- ja ründedroonide ning FPV-droonide vastu. Tiibründedroonid on “Molnija” ja “Lancet”. FPV-droonid on väiksema kategooria droonid. Luuredroonid on “Zala”, “Lancet”, “Supercam” ja “Orlan”. Kõikide nende vastu me töötame,” sõnas Ukraina sõjaväelane “Turist”.
Shahedid lendavad 200 kilomeetrit tunnis. Neid need mehed peatada ei suuda. Nende relvaks on FPV-droonid, mis lendavad kuni 140 kilomeetrit tunnis.
“Me võtame arvesse, kus sihtmärk asub, mis suunas liigub. Arvestame ka tuulega – kas peame lendama allatuult või vastutuult. Võib juhtuda, et info jääb hiljaks ning siis peame sihtmärgile järele lendama,” lausus “Turist”.
Vene droonid ulatuvad kuni 40 kilomeetri sügavusele tagalasse. Seetõttu on õhutõrje jaotatud sektoriteks. Iga sektori eest vastutavad konkreetsed ekipaažid.
“Meie teine ekipaaž asub kaugel meie selja taga. Nad ulatuvad meieni lennata, aga sellel ei ole mingit mõtet. Kui nad meieni jõuavad, on sihtmärk juba kaugel,” kirjeldas “Turist”.
Ekraanil näeb ekipaaži vastutusala välja nagu sarnaste põldude muster.
“Me lendame siin juba ammu. Lisaks oleme käinud kõik need kohad jala läbi. Nad on mul kõik meeles ja ülevalt on veel parem näha. See ainult tundub, et nad kõik on samasugused. Tegelikult on nad kõik erinevad. Igal põllul on oma eripära,” ütles Ukraina sõjaväelane “VV”.
“Kui me tuleme uuele positsioonile, siis kõigepealt paneme varustuse püsti ja teeme proovilennu. Me lendame kogu tööala läbi ja tuvastame kõik probleemsed kohad, kus ja mis kõrgusel me saame töötada. Kuskil saame olla maksimaalselt all, kuskil saame olla maksimaalselt üleval,” lisas “Turist”.
Kui droon ei tabanud sihtmärki, tuuakse see tagasi tagalasse, et vahetada aku. Samal ajal tõuseb taevasse uus droon.
“Käed värisevad. Iga kord, kui droonile pihta saan, tekib adrenaliin. FPV-sid on raskem tabada, sest see sihtmärk liigub kogu aeg. Tal on hea luure- ja manööverdamisvõimekus,” ütles “Turist” peale vaenlase drooni edukat tabamist.
“Õhus on vaja kõvasti tiirutada, sest ta võib lennata vasakule või paremale. Ta ju suunatuld ei näita,” lisas “VV”.
Kell viis õhtul läheb pimedaks. Üheksatunnise tööpäeva jooksul tegi ekipaaž kaksteist lendu, tabas kahte sihtmärki ega kaotanud ühtegi oma drooni.
“See oli tegelikult täiesti tavaline päev. Meil võivad ka olla sellised päevad, kus me alustame hommikul ja lõpetame alles siis, kui kõik akud on tühjad. See tähendab, et meie laadimisjaam ei suuda neid nii kiiresti laadida,” sõnas “Turist”.