Venemaa meediakanalite teatel ründasid Ukraina relvajõud ööl vastu teisipäeva okupeeritud Donetski oblastis asuvat Venemaa kontrolli all olevat soojuselektrijaama.

Sotsiaalmeediasse postitatud videotel paistab, kuidas Donetski oblastis Zuhresi kogukonnas asuva Zuivska soojuselektrijaama lähistel on kuulda droonide lendamise müra ning näha suurt plahvatust, millele järgneb tulekahju, vahendas väljaanne The Kyiv Independent.

Ukraina sõjavägi pole teatatud rünnakut veel kommenteerinud ja pole kohe selge, millist relvastust jaama ründamiseks kasutati.

Ukraina korraldab regulaarselt rünnakuid sõjaväe- ja tööstusrajatiste vastu Venemaal ja Venemaa okupeeritud aladel, tuginedes peamiselt kodumaal arendatud droonidele. Zuivska elektrijaam on olnud nii Ukraina kui ka Venemaa rünnakute sihtmärgiks alates Venemaa sissetungi algusest Donbassi piirkonda 2014. aastal.

Tekkinud kahju ulatuse või võimalike inimohvrite kohta polnud veel infot. Rünnak tuleb ajal, mil Kiiev on intensiivistanud rünnakuid Venemaa nafta-, gaasi- ja energiataristu vastu, mis on Moskva peamine tuluallikas ja aitab kaasa tema sissetungile Ukrainasse.

Venemaa sõltumatu meediaväljaanne Novaja Gazeta Europe teatas, et elektrikatkestused Venemaal on viimase aasta jooksul suurenenud umbes kolmandiku võrra. Hinnanguliselt on Ukraina droonirünnakud põhjustanud 2025. aastal 467 elektrikatkestust.

Viimastel kuudel on Moskva intensiivistanud ka rünnakuid Ukraina energiataristu vastu.

8. novembril tabas Ukraina linnu “üks suurimaid otseseid ballistiliste rakettide rünnakuid energiarajatistele” alates Venemaa täiemahulise sissetungi algusest 2022. aasta veebruaris, ütles toonane energeetikaminister Svitlana Hrõntšuk. Rünnak sundis Ukraina linnu, sealhulgas Kiievit, rakendama üle 12 tunni kestvaid hädaolukorra elektrikatkestusi energiaolukorra stabiliseerimiseks.

Ukraina luure avaldas video Vene õhutõrje hävitamisest Donbassis

Ukraina kaitseministeeriumi luurepeavalitsus (GUR) avaldas värske video edukatest operatsioonidest Venemaa õhutõrje vastu okupeeritud Donbassis.

“GUR-i droonid on tegevuses – vaenlase õhutõrje Donbassis on leekides,” märkis GUR-i allüksus Prymary 17. novembril oma ametlikul kanalil avaldatud videokaadrite kommentaariks. Selles on näha, kuidas saavad tabamuse Vene armee väärtuslikud õhutõrjeseadmed.

Viimase kahe nädala jooksul on Ukraina eriväed hävitanud mitu Venemaa kaitsesüsteemi võtmeelementi. Nende hulgas on õhutõrjerakettide süsteem Tor-M1, õhutõrjepatarei S-400 süsteemi 55K6 juhtimispunkt ja Buk-M3 süsteemi 9S18M1-3 radarijaam.

Vaenlase õhutõrje põhielementide hävitamine vähendab ohtu Ukraina kaitsejõudude õhuoperatsioonidele ja avab uusi võimalusi kaitse- ja ründetegevuseks. Iga edukas rünnak hävitab okupantide strateegilise infrastruktuuri ja õõnestab nende lahinguvõimet rindel.

Ida-Ukrainas hukkus Venemaa raketirünnakus 17-aastane neiu

Ida-Ukrainas asuvas Berestõni linnas hukkus Venemaa raketirünnakus teismeline tüdruk, teatas teisipäeva varahommikul Harkivi oblasti kuberner Oleh Sõnehubov.

“Berestõni linnale tehtud raketirünnakus sai raskelt haavata 17-aastane tüdruk, kes suri haiglas,” postitas kuberner sotsiaalvõrgustikku Telegram.

Sõnehubovi andmetel sai veel vähemalt üheksa inimest vigastada.

DW: Valgevene toodab Hiina abiga Venemaale laskemoona

Hiina on aidanud Valgevenel käivitada mürskude tootmist, mis on mõeldud Venemaale, teatas Valgevene endiste jõustruktuuride töötajate organisatsiooni BelPol avalik esindaja Matvei Kupreitšik.

“Hiina aitas Valgevene režiimil käivitada 240 000 152-millimeetrise suurtükimürsu ja 240 000 122-millimeetrise raketi tootmise Vene süsteemile Grad. Need on aasta andmed. Seega toodetakse ühes Valgevene ettevõttes vähemalt pool miljonit mürsku,” vahendas Deutsche Welle Kupreitšiku sõnu.

Ta täpsustas, et jutt käib mürskude tootmisest ilma lõhkeaineta nende sees.

Kupreitšik oletab, et praegu puudub Lukašenko režiimil võimekus ise lõhkeainet toota, sest riigil pole selleks tootmisvõimsust.

“Seetõttu toodavad nad toorikuid, mis tähendab tühja kesta,” selgitas eestkõneleja.

BelPoli esindaja lisas, et Valgevene suutis neid toorikuid tootma hakata tänu Hiinast saadud tootmisliinile. Seadmete paigaldamiseks saatis Hiina tema sõnul Valgevenesse kümme oma inseneri.

“Huvitav on see, et Valgevene insenerid ei suutnud seda laskemoona tootmisliini ise paigaldada. Selleks saatis Hiina Valgevenesse kümme oma inseneri, kes selle paigaldasid,” ütles Kupreitšik.

Pealegi on Hiina talle kättesaadava informatsiooni kohaselt selle liini käivitamisest nii huvitatud, et Hiina kodanikud jätkavad töötamist kahes Valgevene ettevõttes, kus kontrollivad protsessi.

BelPoli esindaja märkis, et toorikuid valmistatakse Valgevenes ainult Venemaa riikliku tellimuse alusel.

“See on praegu ainus ostja ja Lukašenko režiimil pole alternatiivi,” sõnas Kupreitšik.