Resolutsiooni tekstis öeldakse, et liikmesriigid võivad osaleda USA presidendi Donald Trumpi juhitavas rahunõukogus, mis teostab võimu üleminekuperioodil. Rahunõukogu tagab, et Gaza ehitataks taas üles ja et piirkond taastuks majanduslikult. Samuti volitatakse rahvusvahelist stabiliseerimisjõudu tagama Gaza demilitariseerimist. Sealhulgas kõrvaldatakse kasutusest relvad ja hävitatakse sõjaline taristu.
Hamasi esindajad kinnitasid avalduses, et ei loobu relvadest ning väitsid, et võitlus Iisraeli vastu on õiguspärane. See võib viia rühmituse ja rahvusvahelise stabiliseerimisjõu vastasseisuni.
„Resolutsioon kehtestab Gaza sektorile rahvusvahelise eestkoste mehhanismi, mille meie rahvas lükkab tagasi,“ seisis Hamasi avalduses, mis tehti pärast resolutsiooni vastuvõtmist.
USA suursaadik ÜRO juures Mike Waltz ütles, et resolutsioon annab võimaluse palestiinlaste enesemääramisõiguseks, kus raketid asenduvad oliiviokstega ja tekib võimalus kokku leppida poliitilises tulevikunägemuses.
Venemaa, kellel on julgeolekunõukogus vetoõigus, andis varem märku võimalikust vastuseisust resolutsioonile. Siiski jäi riigi esindaja hääletusel erapooletuks, võimaldades resolutsiooni vastu võtta.
Palestiina omavalitsus tervitas avalduses resolutsiooni ja teatas, et on valmis selle ellu viimises osalema. Diplomaatide sõnul oli omavalitsuse toetus resolutsioonile võtmetähtsusega, et Venemaa esindaja ei vetostaks rahuplaani.
Trump tähistas hääletust kui tõeliselt ajaloolise tähendusega hetke. Ta kirjutas sotsiaalmeedias tehtud postituses: „Nõukogu liikmete nimed ja paljud muud põnevad teadaanded saavad ilmsiks lähinädalatel.“