Ukrainast pärit noor pianist, “Klassikatähed 2025” võitja Havryil Sydoryk loodab Eesti kaudu maailma jõuda.

Praegu õpib Havryil Tallinna muusika- ja balletikoolis (MUBA). Nädal tagasi võitis ta konkursi “Klassikatähed 2025”. Tema päevad mööduvad harjutades ja muusikat kirjutades, öösel aga saadavad meloodiat teda unenäos. Kui ta aga kümme aastat tagasi alustas klaveriõpingutega, siis ta nuttis.

Päevad veedab pianist MUBA-s ning Eesti muusika- ja teatriakadeemias, ta osaleb kontserditel ja konkurssidel Soomes, Tšehhis ja Lätis. Muusika annab jõudu, inimesed pigem väsitavad.

“See suhtlemine võib-olla natukene võtab energiat ikkagi, eriti kui inimene ei ole sulle nii tuttav. Muidu, kui sa suhtled oma sõpradega või oma sugulastega, siis on täiesti teistmoodi. Aga muusika ikkagi annab kogu aeg energiat juurde,” rääkis ta.

Havryil on muusikat kirjutanud nii oma sõbrale Uku Krossile, kuid teose “Unenägu” pühendas ühele salapärasele isikule.

“Ma nägin unenägu, kus oli üks inimene, kes on mulle väga lähedane. Ta mängis klaverit koos kandlega. See inimene muidu ei oska mängida klaverit, kuid [unenäos] mängis ta kohutavalt virtuoosselt ja õrnalt. Mul mõned motiivid sellest teosest jäid meelde ja selle peale ma kirjutasin seda teost,” meenutas ta.

Sõda ajas Havryili koos emaga Prantsusmaale, ta oli siis 12-aastane. Tema vennad elavad Kiievis, üks õpib arhitektiks, teine programmeerijaks. Havryl tunnistas, et ta ei kujuta ette, millal võib enda vendi näha.

Havryil on ka tavaline koolipoiss. Mängimise kõrvalt tuleb kogu muu õppeprogramm läbi närida. Enne tuli aga eesti keel selgeks saada. Ta rääkis, et õppis juba Prantsusmaal eesti keelt, kuid kohe kui Eestimaale kolis, hakkas ta keelt rääkima. “Oli natukene raske, sõpru ka ei olnud ja inimesed kohe hakkasid rääkima, kas vene või inglise keeles.

Küsimusele, kus maal ta elada tahab, vastas Havryil – maailmas.

Klaverit hakkas ta õppima kuue aastaselt.

“Alguses ma ei tahtnud mängida, aga siis mind sunniti ja ma nutsin, aga nädala pärast hakkas juba meeldima. Ma saan aru, et saab ka õppida mingeid lugusid, mida ma kuulsin multikatest või üldse kuulsaid meloodiaid,” rääkis ta.

Allikas:
“AK. Nädal”