Soome mõjukas majandustegelane Björn Wahlroos kritiseeris riigi viimase 20 aasta valitsusi, väites, et halva juhtimise tõttu on Soome selle ajaga kaotanud 80 miljardit eurot.
“Kui Soome oleks kasvanud vähemalt sama kiiresti kui Rootsi ja Rootsi pole mingi majandustiiger, saaksime kogu riigivõla ära maksta vähem kui 18 kuuga,” tõdes Wahlroos, kes on töötanud pangajuhi ja investorina ning juhtinud Sampo Grupi, Nordea ja UPM-Kymmene nõukogusid.
Wahlroosi arvutuse järgi on Soome majanduskasvu puudumise tõttu kaotanud ligikaudu 80 miljardit eurot, mis võrdub Soome kolme aasta tervishoiukuludega, vahendas väljaanne Taloussanomat.
“Me oleme selle kaotanud, sest idioodid on majandust juhtinud,” ütles Wahlroos, viidates ilmselt kõigile valitsustele, mis on tegutsenud olematu majanduskasvu perioodidel, märkis Taloussanomat.
“Kasv on väga oluline. Majanduskasv on iga rahvusriigi püsimajäämise oluline alus, eriti rasketel aegadel,” rõhutas esmaspäeval Turus toimunud tehisintellekti foorumil esinenud Wahlroos. Tema sõnul on majanduskasv ka vundament, millele iga riik lõpuks oma julgeoleku ehitab. Soome majandus pole 18 aasta jooksul kasvanud.
“Mitte mina, aga teie põlvkond on selle kaotanud,” pöördus ta seminaril noore publiku poole.
Tema sõnul näitavad arvud, et nüüd on aeg end kokku võtta ja midagi ette võtta.
Wahlroosi sõnul loovad majanduskasvu põhimõtteliselt kolm tegurit: tööjõud, kapital ja tehnoloogia.
“Kui tahame, et majandus kasvaks, peame tagama, et inimesed töötaksid ja et tööturg toimiks tõhusalt,” rõhutas ta.
Wahlroosi sõnul see aga nii ei ole ja tööturg vajab reformimist.
“Lisaks maksame inimestele kuradi palju, et nad ei töötaks,” ütles ta sotsiaalkindlustusele viidates.
“Mida me saame teha? Saame rohkem tööd teha, meelitada kohale rohkem kapitali ja teha uuendusi,” ütles Wahlroos.
Wahlroos teatas foorumil, et ei kavatse tehnoloogiast ega tehisintellektist rääkida, sest ei tea neist praktiliselt mitte midagi.
Tema sõnul on majanduskasvu tekitamisel kõige olulisem innovatsiooni ja loovust toetava keskkonna loomine. “Seda ei tee tavaliselt bürokraadid ega igavad inimesed, vaid kirglikud ja hästi motiveeritud inimesed,” lisas ta.
Hea näide majanduskasvu tekkimisest on Wahlroosi sõnul 1980. aastad, mil said kokku kapitaliturgude liberaliseerimine ja tehnoloogiline läbimurre, kui turule tulid sülearvutid ja mobiiltelefonid. Soomes peeti selle sümboliks Nokia edu maailmaturul.
“Meil oli tohutu majanduskasv kuni 2000. aastateni. Siis see kahjuks peatus,” ütles Wahlroos.
Praegune olukord meenutab Wahlroosi hinnangul 1980. aastaid. Majanduskasvu tekitamiseks on vaja uut tehnoloogiat ja startup-vaimu, aga ka nn vana majanduse abinõusid, nagu mõistlik maksustamine ja tööturu reform, leidis ta.
“Majanduskasv nõuab mõlemat, mitte ainult ühte,” võttis Wahlroos kokku.