Kui möödunud aasta samal perioodil registreeriti statistikaameti andmeil 50 424 sõidukit, millest pooled olid uued, siis sel aastal on sõidukite registreerimine märgatavalt vähenenud – registreeritud on 13 146 sõidukit, millest 7294 olid uued. Kuigi trend, et kõigist sõidukitest on umbes pooled uued, on säilinud, on registreeritud sõidukite arv märgatavalt kahanenud.
„Üldiselt jätkub ostjaid nii uutele, kui ka kasutatud autodele aga lihtsalt vähem kui aasta tagasi,“ täheldas Inbank Eesti äriüksuse juht Hanno Ladvas.
Siiski on erinevate kriiside ja maksutõusude räsitud autoturul ka teatavaid kasvutrende. Mobire Eesti juhatuse liige Marek Kurs tõi välja, et kuigi nii maailmas kui ka Eesti on autoturg aastaid toiminud nn omamismudeli järgi, kus auto soetamiseks kasutati peamiselt laenu- või liisinguteenuseid, siis nüüd on järjest enam kanda kinnitamas ka sõidukite täisteenusrent, mis jätkab sujuvat kasvu ka 2025. aasta esimeses pooles.
„Kui veel mõned aastad tagasi oldi Eestis täisteenusrendi osas skeptilised, siis tänaseks on kahtlused kadunud. Nii automüüjad kui ka seni peamiselt lühirenti pakkunud rendifirmad liiguvad üha enam täisteenusrendi suunas – areng, mis praeguse autoturu ebakindluste taustal võib suunata veelgi rohkem ostjaid renditeenuste poole,“ sõnas ta.
Kas autot on targem rentida või osta?
Kuna autoturg ning sellega seonduv on hetkel üsna ebamäärases seisus, võib nii mõnigi autoostja hetkel päris nõutu olla. Nii pöördutaksegi ebakindlatel aegadel, mil suuremad finantsilised kohustused võivad tunduda hirmutavad, kuid autoga on tarvis sõita, üha enam täisteenusrendi poole. Kursi hinnangul seisneb täisteenusrendi eelis selles, et kuumakses sisaldub nii sõiduki rendimakse, korralised tehnohooldused, suve- ja talverehvid ning kindlustusmaksed. Täisteenusrendi kuumakse, kuhu on arvestatud sisse kõik lisakulud, algab 429 eurost. Seega on tarbijal teada üks kindel kuumakse terveks rendiperioodiks ning ta ei pea muretsema, kas ja kuidas intressimäärade tõusud igakuist makset mõjutama hakkavad.
„Kui valida rendi või ostmise vahel, peab tarbija ise enda ootusi hindama ning vastavalt sellele valima endale finantsiliselt sobivaima võimaluse. Inbanki andmeil on autolaenu keskmine laenusumma sel aastal 7300 eurot ning autoliisingu keskmine laenusumma 22 000 eurot, mis on samas suurusjärgus nagu eelmisel aastal. Tihti on klientidele siiski oluline, et saadakse kohe sõiduki omanikuks – nii autolaenu kui -liisingu puhul on sõiduk koheselt ostja oma. Ostjale jääb ka õigus valida, kas teha sõidukile kaskokindlustus või mitte,“ tõi Inbank Eesti äriüksuse juht Hanno Ladvas välja.
Ta rõhutas, et finantseeringuga sõiduki ostmist ei tasu peljata, kuna tihtilugu võib kasvõi paartuhat eurot kallim auto kujuneda kokkuvõttes soodsamaks. „Kui finantseering aitab soetada perre uuema sõiduki, võib see vajada vähem kulutusi korrapärastele hooldustele või remonttöödele,“ lisas Ladvas.
Finantsiline ebakindlus sunnib ettevõtjaid paindlikumaid lahendusi otsima
Finantsiliselt ebakindel olukord suunab Mobire juhatuse liikme Marek Kursi sõnul lisaks üksikisikutele ka ettevõtteid renditeenuste poole. „Suurim huvi renditeenuste vastu tuleb ettevõtetelt, kelle jaoks on praeguses finantsiliselt keerulisemas olukorras autopargi kogukulu vähendamine strateegilise tähtsusega. „Paljud algselt skeptilised ettevõtjad on pärast kuuekuulist rendiperioodi jäänud rendiautodele truuks ja on valikuga väga rahul,“ märkis ta.
Kui uute elektriautode müük on pärast automaksu kehtestamist drastiliselt kukkunud, on renditeenus mõjutanud positiivselt elektriautode kasutamist, sest täisteenusrent annab võimaluse uue tehnoloogia proovimiseks ilma suurt investeeringut tegemata. „Elektriautod on inimeste jaoks uued ja huvitavad, kuid tänu levinud eksiarvamustele leidub ka neid, kes seda sammu ning suurt väljaminekut ette võtta ei julge. Nende jaoks on elektriautode täisteenusrendile võtmine hea valik, sest sõidukit saab proovida riskivabalt ning ilma suuremate kulutusteta,“ tõi Kurs välja.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (10)