Elusolendeid elas Maal juba kaua enne meid, aga kõige esimeste kohta neist on andmeid napilt, kui üldse.
Nüüd on rahvusvaheline teadlasrühm saanud iidvanade kivide keemilist koostist uurides ja masinõppealgoritme appi võttes uut tõendust sellest, et ka juba enam kui 3,3 miljardit aastat tagasi kihas maakeral mikroobne elu ja et fotosüntees võis käia isegi tervelt ligi miljard aastat varem kui seni arvatud.
Robert Hazen Ameerika Ühendriikidest Washingtoni linnast Carnegie Teadusinstitutsioonist analüüsis koos kolleegidega muu hulgas Austraaliast Pilbara piirkonnast leitud arhaikumi ehk ürgeooni aegseid kivimeid, aga ka mujalt pärit natuke nooremat materjali.
Proovid kuumutati üles, nende laguproduktid lahutati üksteisest gaaskromatograafiliselt ja nende molekulaarne identiteet määrati massispektromeetriliselt.
Siis söödeti andmed sisse masinõppinud algoritmile, millel oli varem lastud aru saada bioloogilist ja mittebioloogilist päritolu materjali vahest, isegi juhtudel, mil algsed biomolekulid on ammu lagunenud, kuid jätnud endast keskkonda alles siiski vaevumärgatavaid märke.
Algoritmi usaldusväärsuseks hindavad teadlased enam kui 90 protsenti.
Muu hulgas tuvastas masinõppealgoritm fotosünteesi märke ehk tõendust orgaaniliste ainete loomest valgusenergia jõul kahe ja poole miljardi aasta vanustest kivimitest.
Päris kindlaid fotosünteesi märke on seni saadud kõige rohkem 1,7 miljardi aasta vanuseid, nüüd siis palju vanemaid ja ka enam-vähem peaaegu kindlaid.
Hazen ja kaasautorid kirjutavad Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et nende kasutatud meetod võiks abiks olla elu jälgede otsimisel muudeltki taevakehadelt peale Maa, miks mitte näiteks Marsilt.
Sest elusolendid ei jäta endast maha ainult kivitükke ehk fossiile, vaid lasevad kivimeisse läbi ajastute kaikuma ka õhkõrna peenkeemilise järelkaja.
Pildil on ligi miljardi aasta vanused merevetikad, mille uuringus osalenud Michigani Osariigiülikooli teadlane Katie Maloney leidis Kanadast Yukoni territooriumilt. Pildi laius vastab ligikaudu ühele sentimeetrile.
Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.