Riigikogu rahanduskomisjon viis riigieelarve baasseaduse muutmise eelnõusse teiseks lugemiseks muudatused, mille koostas rahanduskomisjon koostöös Rahandusministeeriumiga.
Rahanduskomisjoni liikme Maris Lauri sõnul täpsustati eelnõus põhiliselt eelarve selguse, detailsuse ja läbipaistvusega seotud sätteid.
„Muudatusettepanekuga jäädakse praeguse tasakaalureegli piirmäärade juurde ehk siis 0,5 protsenti SKPst kui võlatase on üle 30 protsendi SKPst ja üks protsent kui võlatase on 30-nest protsendist väiksem. Samuti lisatakse riigieelarve seadusesse säte, mis määratleb mõõdikutele esitatavad nõuded, et oleks võimalik hinnata eelarveliste kulutuste sihipärasust, efektiivsust ja tulemuslikkust,” selgitas Lauri. “Rahanduskomisjoni liikmete ootus on, et järgmisel aastal vaatavad ministeeriumid strateegilises planeerimises kasutatavad mõõdikud üle ning edaspidi on Riigikogul ja avalikusel lihtsam hinnata tehtud kulutuste vajalikkust ning seega saada riigieelarvest paremini aru,” lisas ta.
Eelnõu asendab valitsussektori netokulude definitsiooni viitega Euroopa Liidu õigusele ja vastavale määrusele, kus valitsussektori netokulude näitaja on defineeritud
Eelnõuga täiendatakse sätteid, mis käsitavad kohaliku omavalitsuse (KOV) üksuste finantsgarantiid. Selle järgi on nõutav, et kui pärast eelarveaasta algust kehtestab Riigikogu või valitsus õigusakti, mis toob kaasa KOV kulude suurendamise või tulude vähendamise, tuleb KOVile hüvitada kaasnevad rahalised mõjud. Muudatusettepanekuga täpsustatakse eelnõu sõnastust, et reegel kehtib vaid omavalitsuslike ülesannete suhtes toimunud muudatuste korral.
Ministri õigused jäävad kehtivas riigieelarve seaduses määratud piiridesse.
Riigieelarvega seotud olulisemate muudatustega sätestatakse, et 2026. aasta riigieelarve sisaldab korraga nii tegevuspõhist kui ka majanduslikku vaadet. Eelnõu näeb ette tänavuse eelarvega kaasas oleva lisa integreerimise juba 2026. aasta seadusesse. Kulude tegevuspõhisele jaotusele lisatakse asutuste koondeelarvete vaade. Kulude tegevuspõhises jaotuses esitatakse majanduslik sisu. Riigieelarve lisakatteallikate jaotuses tuuakse välja ainult piirmääraga vahendid.
Rahanduskomisjoni aseesimees Andrei Korobeinik ütles, et tehtud muudatused on samm õiges suunas ja aitavad tegevuspõhise eelarve kulusid veidi paremini mõista. „Samas ei ole eelarve sisuline loetavus endiselt piisav. Nõustun Aivar Sõerdiga, et poliitiliste eesmärkide püstitamise juures peab lisaks mõõdikutele olema nende eesmärkide mõjuhinnang, sealhulgas rahaline,“ märkis Korobeinik.
Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle ka Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi muudatused liikmesriikide eelarveraamistiku nõuete kohta, et suurendada riigi lühiajalist eelarvepoliitilist paindlikkust. Eelnõu näeb ette kohalike omavalitsuste üksuste rahastamise paindlikkuse suurendamise, bürokraatia vähendamise ning riigieelarve ja kohalike omavalitsuste üksuste eelarvete seoste täpsustamise.
Eelnõuga tugevdatakse Eelarvenõukogu rolli eelarve mitmekülgsel järelevalvel. Eelnõu näeb ette ka ELi vabastusklausli rakendamise, taotlemise ja pikendamise korra.
Valitsuse reservi suurusele seatakse piir kolm protsenti eelarve kulude ja investeeringute mahust ning lõpetatakse reservi kasutamata jäägi ülekandmine. Eelnõuga täpsustatakse riigi laenude andmise tingimusi, mille kohaselt võib riik anda laenu või riigigarantii ka Tagatisfondile.
Tasandusfondi jaotuspõhimõtted määratakse edaspidi riigieelarves ning neid ei pea tingimata kehtestama valdkondlikes seadustes. Toetusfondi jaotuspõhimõtted on edaspidi toetusfondi määruses, mitte riigieelarves. Ministri õigusele muuta riigieelarvet seab piiri programmi tegevuseks selle muutmisele riigieelarvega kehtestatud ulatus ja tingimused.
Eelnõu on kavandatud jõustada 29. detsembril 2025.
Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (736 SE) teine lugemine on täiskogu istungil 19. novembril.
Riigikogu pressiteenistus
Gunnar Paal
631 6351, 5190 2837
[email protected]
päringud: [email protected]