«On ilmne, et plaan B on halvem kui plaan A. Kas on võimalik Ukrainale rahalist abi mitte anda? Vastus on ei,» ütles Brüsselis asuva majandusuuringute organisatsiooni Bruegel kaasasutaja Nicolas Veron.
Ajaleht märkis lisaks, et külmutatud varadega tagatud laenuplaanil on oma eelised. Eelkõige saab ühendus anda Ukrainale intressivaba laenu, mis tuleks tagasi maksta vaid juhul, kui Venemaa maksab reparatsioone.
See otsus demonstreeriks ühtlasi Kremlile, et Ukrainal on sõjapidamiseks rahastus olemas.
Mis puudutab alternatiive, siis need poleks mitte ainult rahaliselt koormavamad, vaid Ukraina saaks ka vähem vahendeid ja neid antaks järk-järgult.
Mõned Euroopa Liidu riigid ei soovi anda tagatisi, mida Belgia nõuab külmutatud varadega laenuplaani heakskiitmiseks. Eelkõige hoiatas Slovakkia peaminister Robert Fico, et tema riik on sellise otsuse vastu, kui raha kasutatakse sõjalisteks kulutusteks.
Seetõttu loodavad mõned ELi liikmed välisele tõukejõule, mis muudaks laenuplaani vastuvõetavamaks.
Näiteks Norra, kellel on Euroopa liiduga tihedad majandussidemed, kuigi ta ise sellesse ei kuulu. Riik on sõjast majanduslikult kasu lõiganud, kuna selle energiahinnad on taevasse tõusnud. Seetõttu peaks mitme Norra majandusteadlase hinnangul riik aitama Euroopa Liidul laenu garanteerida.
«Mis kasu on meie riiklikust fondist tulevastele põlvedele, kui me elame Venemaa orjuses?» ütles teemat kommenteerides Norra majandusteadlane Knut Anton Mork.
Samal ajal märkis Norra rahandusminister Jens Stoltenberg eelmisel nädalal, et tema riik ei soovi olla arestitud varade tagatisel antava laenu ainus garant.
Seetõttu vihjab väljaanne, et Euroopa poliitikuid ootavad ees nädalate pikkused pingelised läbirääkimised varade plaani elluviimise üle ja nad võivad ebaõnnestumise korral silmitsi seista tõsiste riskidega.