Tähelepanelikud ostjad märkavad aeg-ajalt, kuidas mõne toote pakend on muutunud väiksemaks, aga hind seejuures kahanenud ei ole. Tartu Ülikooli turundusprofessori Andres Kuusiku sõnul on sellist hinnatõusu varjatud vormi Eesti poeriiulitel palju näha.
Näiteks on praegu poeriiulitel enamjaolt sama hinnaga Aura Supersmuuti joogid – nii 330 ml kui ka 300 ml tetrapakk maksis täna hommikul Torupilli Selveris 1.85.
Miks see nii on, seda polnud smuutide tootjal A Le Coqil täna aega kommenteerida. Majandusvaldkonnas tuntakse seesugust võtet aga sellise mõiste nagu shrinkflation nime all. Eesti Panga ökonomisti Rasmus Kattai sõnul tähendabki shrinkflation olukorda, kus tooteühiku hind ei muutu, aga pakendi sisu väheneb.
“Praktikas saab ostja siis sama raha eest vähem toodet. Sisuliselt on tegemist hinnatõusu varjatud vormiga, kus tarbijatele üritatakse näidata, et toote hind ei ole muutunud, aga praktikas kaalu või mahuühiku kohta hinnatõus on märgatav,” ütles Kattai.
Seesugust hinnatõusu varjatud vormi on Eesti poeriiulitel palju näha, räägib Tartu Ülikooli turundusprofessor Andres Kuusik. Kuusiku sõnul ulatub triki tagamaa tarbija psühholoogiasse, kuna mängitakse muutusega, mida klient ei märka.
“Näiteks võipakid. Läbi aegade on nad olnud 200 grammised ja siis mingil hetkel tekkisid järsku 195 grammised. Inimesed ei pane seda tähele, hind on sama. Viis grammi paki suurust väga palju ei mõjuta ja siis sa ostadki seda,” ütles Kuusik.
Kuusik lisab, et sellist võtet kasutatakse väga paljudes tootekategooriates, enim aga kiire käibega kaupade puhul, kus on ka suur hinnaelastsus. Näiteks šokolaaditahvlid, mahlapakid, aga ka kohukesed, saiapäts, hakklihapakendid ja puhastusvahendidki.
“Kui me seda pidevalt ostame, siis on kaks asja, et see hind mõjutab meid palju, et kui ikkagi mingi eluks vajalik asi läheb kallimaks, siis see mõjub pere rahakotile kõvasti. Ja teine asi on see, et me ka ju teame selliseid hindasid, mida me tihti ostame nende toodete puhul, et seal on siis see surve suurem, et me ei mängi mitte hinnaga, vaid kogusega,” rääkis Kuusik.
Hiljuti on näiteks suuremate šokolaaditahvlite kaalu vähendanud ka Orkla – 300-grammiste tahvlite kaalu vähendati 10 protsendi võrra (270 grammile) ning 200-grammiste kaalu viie protsendi võrra (190 grammile). Orkla Eesti müügidirektor Andrei Holm sõnab kirjalikus kommentaaris ERR-ile, et kaalu vähendamine on tingitud kakao erakordselt kõrgest hinnast.
Kattai sõnul ongi shrinkflation omane pigem kiire hinnatõusu perioodile, millest ka Eesti on hiljaaegu just läbi tulnud.
“Kui ettevõtete jaoks sisendhinnad kiirelt kallinevad ja tootjad üritavad kogu hinnatõusu psühholoogilist efekti tarbijatele vähendada, siis minnakse sageli seda teed, et kahandatakse pakendi sisu, aga pakendi hind siis justkui näib sama suur nagu ta enne oli,” sõnas Kattai.
Ka Kuusiku sõnul survestavad tootjaid pakendit vähendama, aga hinda samaks jätma suurenevad kulud.
“Kui ikkagi kulud suurenevad, mida sa siis teed? Üks variant on, et tõstad hinda, teine variant on, et vähendad kogust, kolmas variant, et teed ebakvaliteetsema toote, hoiad seal kuidagi tootmise pealt kokku. Kõik need valikud on ju tegelikult halvad ja võib-olla see koguse vähenemine ei olegi see kõige valem valik sealt nende hulgast, sest et inimene jätkuvalt suudab seda lubada, küll väiksemas koguses, aga hind ei tõusnud. Kuigi tal on jah natukene halb maik juures,” lausus Kuusik.
Prisma sortimendi- ja hankedirektor Kaimo Niitaru aga lisab tavaliselt tingib sellise tegevuse erakordne olukord.
“Suuresti on tegemist ikkagi tootjapoolse uute toodete turule toomisega, kus kui eelnev pakend on olnud näiteks 200 grammil, uus pakend on 180 grammine ja nende sisseostutingimused on samad, siis see väljamüügihind on neil toodetel sama. Aga see on üldjuhul selline erandkordne olukord, kus veel vana jääk on kaupluses ja uus toode on ka kauplusesse jõudnud juba,” rääkis Niitaru.
Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) tarbijavaidluste komisjoni sekretariaadi nõustamise valdkonnajuht Margot Leen sõnab kirjalikus kommentaaris ERR-ile, et Eesti Vabariigis on ettevõtlusvabadus. “See tähendab, et kauplejal on õigus pakkuda kaupa või teenust müügiks selliselt, nagu ta ise soovib, seni kuni see on seadusega kooskõlas. Kindlasti ei tohi kaupleja tarbijat eksitada ning tarbijale peab andma vajalikku teavet (nt hinna osas). Pöördumises nimetatu võib olla taunimisväärne, kuid ei pruugi olla seadusevastane,” kirjutas Leen.
Leen lisab veel, et üksikud tarbijad on ameti tähelepanu juhtinud shrinkflationile, kuid tegemist ei ole olnud olukordadega, mis oleks kaasa toonud järelevalvemenetluse. Iseenesest hinna muutmine, tõstmine, alandamine ning pakendi suuruse muutmine on lubatud kaubandustegevus.
Mahlajoogid. Autor/allikas: Janek Salme/ERR