Samamoodi on vähenenud nende hulk, kas ostavad odavamaid alternatiive tavapäraste toodete asemel. Kui aasta tagasi tegi seda 41% vastanutest, siis tänavu 29%. Ka on langenud on nende vastajate arv, kes märkisid, et püüavad osta ainult põhitoidukaupu (2025 – 38%; 2024 – 51%).
Aasta aega tagasi vastas 11%, et nad ostavad vähem värsket toidukaupa, siis nüüdseks on see vähenenud 5% peale.
„Küll vaikselt, aga pilt on muutumas — hinnatundlikkus püsib, kuid äärmuslikud kokkuhoiuvõtted taanduvad,“ lausus Citadele Balti jaepanganduse juht ja juhatuse liige Edward Rebane. „Tarbijad on ilmselt harjunud uue hinnatasemega, planeerivad endiselt, aga ei kärbi enam nii järsult toidukorvi kvaliteeti. See on tervitatav, sest just värske toidu pealt kokkuhoid võib pikemas plaanis tervise mõttes kätte maksta.“
Ainult mõne protsendipunkti võrra on aastaga vähenenud toidukaupade hulgi ostmise osakaal (2025 – 13%; 2024 – 15%) ning väljas söömise piiramise osakaal (2025 – 44%; 2024 – 45%).
Statistikaameti hiljuti avaldatud andmetel elas 2024. aastal suhtelises vaesuses veidi üle 19% elanikkonnast. Kuigi üldine tase vähenes, halvenes nii üksikvanemate olukord kui ka suurenes absoluutses vaesuses elavate laste osakaal (4,5%). „Need andmed kinnitavad, et haavatavamate leibkondade surveleevendus ei ole ühtlane ning just sel juhul võivad hinna- ja tarbimisharjumuste muutused kõige kiiremini kajastuda toidulauas,“ nentis Rebane.
Ta märkis, et kokkuhoiupraktikate leebemaks muutumine on positiivne ka inimeste tervise vaatest. „Kui kampaaniad ja asendustooted aitavad eelarvet kontrolli all hoida, siis sama oluline on mitte loobuda toidu kvaliteedist,“ lausus Rebene ja lisas, et üldiselt näitavad Citadele küsitluse tulemused selgeid märke ettevaatlikust normaliseerumisest.
Citadele küsitlus viidi läbi oktoobris koostöös Norstatiga, küsitledes igas Balti riigis 1000 inimest.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (32)