Toetust saab avaldada neljapäeval, 20. novembril, kui üle kogu maailma tähistatakse rahvusvahelist lastepäeva ja kell 18 toimub Tallinna muusika- ja balletikooli suures saalis aktsiooni tasuta avaüritus „Kollasinised liblikad“.
Kõiki inimesi kutsutakse üles kirjutama kollastele ja sinistele lehekestele häid soove, mis volditakse kokku sadadeks liblikateks – lapsepõlve ja lootuse sümboliteks – ja toimetatakse lasteni, kes on õnnestunud Ukrainasse tagasi tuua või kes alles ootavad naasmist.
Üks liblikas iga lapse kohta
Tallinnast alguse saava toetusürituste sarja eesmärk on koguda kokku 20 000 sooviliblikat – üks iga äraviidud lapse kohta.
„Iga soov, mis kirja pannakse, kannab endas suurt sümboolset jõudu. Lennaku need soovide liblikad lasteni ja andku neile lootust ja kindlust, et neid ei ole unustatud,“ ütlevad korraldajad.
Pidulikul üritusel tulevad ettekandele Ukraina koreograafi Jaroslav Kainari tantsuduett „Tiivad“ ja Ukraina helilooja Roman Hrõhorivi video-performance „Gloria“ – muusikapala, mille esitamiseks kasutatakse Ukraina linnade pihta tulistatud Vene raketi jäänuseid. Esinevad Eestis elavad Ukraina lapsed.
Õhtu kulmineerub Ukraina režissööri Jelizaveta Holubenko multimediaalse lühifilmiga „Kollasinised liblikad“, mis süüvib tantsu kaudu sõda kogenud lapse hinge.
Avatud on laste joonistuste näitus „Värvid, mis toovad tagasi elu“, mis on korraldatud heategevusfondi „Kangelaste lapsed“ abiga.
Esitlusürituse patroon on Eesti esileedi Sirje Karis. Osalevad veel Ukraina Eesti suursaadik Volodõmõr Bojetško, Ukraina riikliku filmiagentuuri juht Andri Ossipov, Ukraina ombudsmani eriesindaja Volodõmõr Palamar, Eesti ministrid ja PÖFFi juht Tiina Lokk. Videotervituse on saatnud Ukraina esileedi Olena Zelenska.
Sissepääs pidulikule üritusele on tasuta. Uksed avatakse kell 17.
Üritus kuulub Pimedate Ööde filmifestivali eriprogrammi „Seistes koos Ukrainaga“, mis on pühendatud ukrainlastele, kes seisavad õiguse eest otsustada ise oma tuleviku üle ja teevad sõjale vaatamata filme, millest räägib kogu maailm.
Samast kavast leiab veel Mstõslav Tšernovi „2000 meetrit Andrijivkani“, Vitali Manski „Aeg sihtmärgini“, Katerõna Gornostai „Ajatempel“, Dmõtro Hreško „Divia, looduse jumalanna“, Kostjantõn Konovalovi „Dovženko“, Jegor Trojanovskõi „Kuuba ja Alaska“, Katrina Lehismäe „Kadunud tähed“ ja Marõna Nikoltševa „Ühel päeval tahan ma sind näha õnnelikuna“.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (2)