Tänasel Riigikogu istungil võeti vastu jäätmeseaduse muutmise seadus, kemikaaliseaduse muutmise seadus ja Ülemaailmse Postiliidu Ar-Riyāḑi erakorralise kongressi lõppaktide ratifitseerimise seadus. Samuti kuulati ära ülevaade Euroopa stabiilsusmehhanismi antud stabiilsustoetusest ja Eesti Vabariigi osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis.
Vastu võeti kolm seadust
Valitsuse algatatud jäätmeseaduse muutmise seadusega (676 SE) viiakse jäätmeseadus vastavusse ELi vastava määrusega, mis käsitleb patareisid ja akusid ning nende jäätmeid. Seadus aitab vähendada patareide ja akude CO₂e jalajälge, toetab ringmajandust ning soodustab kestlikke ja uuenduslikke lahendusi energia salvestamisel.
Patarei- ja akutootjad peavad tõhustama oma patareide ja jäätmete kogumissüsteeme ja panustama rohkem teavitustöösse ehk propageerima vanade akude ja patareide kogumispunktidesse tagastamist. Elektrisõiduki-, tööstuslike ja kergtranspordivahendite akude tootjad on kohustatud liituma tootjate ühendusega.
Seaduse vastuvõtmist toetas 56 ja selle vastu hääletas 12 Riigikogu liiget, üks Riigikogu liige jäi erapooletuks.
Valitsuse algatatud kemikaaliseaduse muutmise seadusega (701 SE) täpsustatakse ELi direktiivist tulenevaid nõudeid ohtlikele ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetele, et kõrvaldada Euroopa Komisjoni rikkumismenetluses viidatud puudujäägid direktiivi ülevõtmisel.
Seadus puudutab avalikkuse, sealhulgas naaberettevõtete teavitamise kohustust ning ametiasutuste ülesandeid ja koostööd suurõnnetuste uurimisel.
Lisaks vähendab seadus ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete halduskoormust, kuna kõik kemikaaliseaduse alusel nõutavad dokumendid esitatakse edaspidi elektrooniliselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti infosüsteemis.
Seaduse vastuvõtmist toetas 64 ja selle vastu hääletas kaheksa Riigikogu liiget.
Valitsuse algatatud Ülemaailmse Postiliidu Ar-Riyāḑi erakorralise kongressi lõppaktide ratifitseerimise seadusega (689 SE) ratifitseeritakse Ülemaailmse Postiliidu (UPU) 2023. aastal Ar-Riyāḑis vastu võetud kaks välislepingut: üldeeskirjade neljas lisaprotokoll ja postikonventsiooni esimene lisaprotokoll. Muudatustega täpsustatakse UPU juhtorgani rolli, tõstetakse eelarve piirmäära ning kohandatakse postiteenuseid paremini e-kaubanduse vajadustega, eelkõige jälgitavuse osas. Tegu on peamiselt tehniliste ja organisatsioonisiseste muudatustega, mille mõju lõppkasutajale on väike.
Seaduse vastuvõtmist toetas 63 ja selle vastu hääletas üks Riigikogu liige.
Ülevaade Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis
Rahandusminister Jürgen Ligi andis Riigikogu liikmetele ülevaate Eesti osalusest Euroopa stabiilsusmehhanismis (ESM).
Rahandusministri sõnul on ESM viimastel aastatel toiminud stabiilselt. „Praegu võib öelda, et Euroopa stabiilsusmehhanismi 13 tegutsemisaastasse on mahtunud mitmeid kriise, kuid viimastel aastatel on ülevaade ESMist olnud väga stabiilne, isegi igav: ühtegi aktiivset abiprogrammi praegu ei ole,” sõnas Ligi.
Ligi sõnul on ESMi kliendid asunud laene tagasi maksma ning stabiilsusmehhanism teenib kasumit – 2024. aasta lõpu seisuga oli reservi kogunenud 5,3 miljardit eurot. Koos euroala laienemisega laieneb ka ESMi liikmeskond ning peagi liitub ESMiga ka Bulgaaria.
Rahandusminister rõhutas, et ESM on säilitanud kõrged krediidireitingud ja on valmis vajadusel euroala riike toetama, eriti panganduskriiside korral.
Kolm eelnõu läbis esimese lugemise
Esimese lugemise läbis majanduskomisjoni algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (756 SE), mille eesmärk on veeteetasude langetamise abil toetada rahvusvahelise meretranspordi jätkumist läbi Eesti sadamate ning motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogu läbi Eesti sadamate. Eelnõuga sätestatakse, et 2026. aasta 1. jaanuarist kuni 2026. aasta 31. detsembrini vähendatakse Eesti sadamasse või sadama reidile sisenevate laevade eest makstavat veeteetasu 15 protsendi võrra.
Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud asjaõigusseaduse § 126 ja notari tasu seaduse muutmise seaduse eelnõu (691 SE), mille eesmärk on muuta kinnisomandist loobumise korda, et loovutatud kinnisasja omand läheks riigi asemel üle kohaliku omavalitsuse üksusele, kes tunneb paremini kohalikke olusid ja vastutab elukeskkonna arendamise eest. Kehtestatakse ka välistused, mille puhul kinnisasjast loobuda ei saa – näiteks juhul, kui sellega kaasnevad keerukad kohustused. Notaritele lisandub kohustus neid asjaolusid tõestada, mistõttu tõstetakse ka vastava tehingu notaritasu. Kohalikele omavalitsustele nähakse kinnisvara haldamiseks ette rahaline toetus.
Esimese lugemise läbis ka valitsuse algatatud keeleseaduse, riigilõivuseaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (740 SE), millega koondatakse keeleõppe korraldus Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalasse, et lõpetada killustatus mitme ministeeriumi vahel ja tagada ühiskonna ja tööturu jaoks toimivamad lahendused.
Seaduse muutmise peamine eesmärk on parandada eesti keele kasutamise nõuete täitmist ja tõhustada järelevalvet. Selleks muutub järelevalve keelenõuete täitmise üle rangemaks ning suurendatakse sunniraha ja trahve. Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule tõuseb eelnõu järgi 640-lt 1280-le ja juriidilisele isikule 9600 eurole. Samuti korrigeeritakse trahvimääri juriidilistele isikutele eesti keele kasutamise kohustuse rikkumise eest. Nähakse ette trahvi ülemmäär 10 000 eurot ning teatud laiema mõjuga juhtumite puhul, näiteks audiovisuaalse teose vale esitamine, kuni 15 000 eurot. Praegu on sunnirahad ja trahvid väikesed, mis sageli tähendab, et vajadusel sunniraha ja trahv tasutakse, ent tegevust ei parandata.
Seadusesse tuuakse asjaajamiskeele laiem mõiste. Eestikeelset asjaajamist nõutakse kõigis avaliku sektori teenuseid osutavates asutustes ning avalik-õiguslikes asutustes ja kohalikes omavalitsustes. Seega eeldatakse eelnõu järgi eestikeelset asjaajamist näiteks ülikoolides ning kohalike omavalitsuste volikogudes ja komisjonides, kus arutelu peab toimuma eesti keeles. Keelenõuete erandid jäävad kehtima tippspetsialistidele ja välismaalt ajutiselt saabuvatele õpetajatele rahvusvahelistes või võõrkeelsetes õppekavades.
Eelnõuga kehtestatakse 50-eurone riigilõiv keeleeksami kolmanda ja järgnevate sama taseme soorituste eest, et eksamit ei kasutataks õppimisvahendina. Praegu esitatakse ka palju vaideid, lootuses, et eksamitulemus paraneb. Eelnõuga lisatakse võimalus, et tulemus võib ka langeda.
Samuti koondatakse ühtsesse süsteemi toetuste ja stipendiumide jagamine, et vähendada halduskoormust ja parandada rahastuse sihitatust.
Läbirääkimistel võtsid sõna Anti Allas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna, Tõnis Lukas Isamaa, Ando Kiviberg Eesti200, Margit Sutrop Reformierakonna ja Helle-Moonika Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist.
Ühe eelnõu arutelu jäi pooleli
Riigikogu täiskogu istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli Isamaa fraktsiooni algatatud keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu (723 SE) esimene lugemine.
Eelnõuga soovitakse teha muudatused, et ajakohastada keelevaldkonna õigusraamistikku. Eelnõu eesmärk on tugevdada eesti keele staatust riigikeelena ning eesti keele positsiooni ja nähtavust teeninduses. Muudatustega soovitakse tagada, et eesti keel oleks ühiskonnas peamine teabe- ja suhtluskeel. Olulisemad muudatused puudutavad keelenõuete kehtestamist platvormitöö tegijatele. Samuti soovitakse sätestada taksojuhile nõutaval tasemel riigikeele oskuse nõue teenindajakaardi saamise eeldusena.
Istung lõppes kell 13.58.
Videosalvestist saab hiljem vaadata Riigikogu YouTube’i kanalil.
Riigikogu pressiteenistus
Maiki Vaikla
631 6456, 5666 9508
[email protected]
päringud: [email protected]