USA-l on võimalikku sõjategevust Venezuelas õiguslikult keeruline põhjendada, sest nende argument narkokaubanduse võrdsustamisest terrorismiga ajab globaalset üldsust segadusse, ütles rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse asedirektor Helga Kalm “Ringvaates”.
Kalm rääkis, et USA rünnak Venezuelale on võimalik, aga pigem mitte väga tõenäoline.
“Iseasi on ka see, et kui ta ründab, siis mida see tähendab? Milline see saab olema. Vägesid on seal tõesti väga palju, ligi 15 000, 12 erinevat kaitseväe alust. Osad neist on seal õppuste raames, aga kõik nad on sinna koondatud. Paljud Puerto Rico ümber. On ka lennukikandjad. Suured jõud on, aga ma sellist suurt sõda tõenäoliseks ei pea. Pigem mingi väiksem operatsioon, näiteks mõne poliitiku suhtes. Venezuela presidendi Maduro eest on välja pandud USA poolt peaaegu kõige suurem pearaha – 50 miljonit – info eest, mis ütleb, kus Maduro on,” rääkis Kalm.
Kalm märkis, et 30 miljoni elanikuga Venezuela territoorium on 20 Eestit. Sõjavägi koosneb 200 000 mehest.
Seni on USA pommitanud väidetavaid narkokaubanduse paate ja surma on saanud juba 81 inimest.
“Olukorra muudab segaseks see, et täpselt ei ole aru saada, mis see USA eesmärk Venezuelas on. Kui me kuuleme Trumpi, siis tema väidab, et peamine eesmärk on see, et palju narkootikume liigub läbi Venezuela Ameerikasse ja põhjustab Ameerika inimeste surma. Et nad kasutavad fentanüüli, segavad kokaiini, mis tuleb Kolumbiast ja müüvad seda edasi USA turule. Ja et põhiline pahalane on narkokartellid ja ühes suuremas kartellis üks osaline on ka president Maduro,” sõnas Kalm.
“Aga taustal mõjutab USA tegevust ka see, et seal on kõige suuremad naftamaardlad või naftavarud kogu maailmas, USA-l on huvi nende naftavarude vastu. Ja kolmandaks võimalikult ka Maduro tagasiastumine, sest ilmselgelt ta võitis viimased presidendivalimised 2024. aastal ebaausaid meetodeid kasutades,” lisas Kalm.
Kalm rääkis, et 24. novembril otsustatakse, kas narkokartell, mille nimi on Päikesekartell, on rahvusvaheliselt terroristlik organisatsioon või mitte. “Ja USA lähtubki siin sellest, et narkokaubitsejad, kes teevad fentanüüliga segatud narkootikume, et nende tegevuse tõttu sureb sama palju inimesi, kui terroristlikes rünnakutes ja see on põhjus nimetada neid terroristideks,” ütles Kalm.
Venezuela võimaliku sõjalise ründamise seaduslikkuse kohta ütles Kalm, et see on keeruline teema.
“USA üritabki sellele läheneda selliselt, et võrdsustada seda narkokaubandust rahvusvahelise terrorismiga. Ja et seetõttu on nende tegevus õigustatud. See on õiguslikult natuke segane argument ja see ajabki globaalset üldsust segadusse, et mida see Ameerika seal siis saavutada tahab. Kas ta tahab, et Maduro ära läheks? Kas ta tahab, et narkootikume enam ei toodaks? Kas ta tahab nendele naftavarudele ligi pääseda? See kõik on segane,” rääkis Kalm.
Kalm osutas, et eelmise nädala lõpus ütles Maduro, et ta on valmis läbi rääkima ja pakkuma USA-le võimalust saada nendele naftavarudele ligipääsu. “Väiksed läbirääkimised selle kõrval käivad, aga kõrvalt on raske aru saada, mis laual täpselt on.”
Kalmu sõnul aitab see USA administratsiooni tegevus Venezuela suunas ka tähelepanu sisepoliitilistelt probleemidelt mujale suunata. “Ja kindlasti saada kontrolli alla kaks asja, mis on sisepoliitiliselt väga olulised – piirijulgeolek ja narkokuritegevus,” sõnas Kalm.