Eestiski tuleb tööandjatel hakata enne töövestlust algtöötasu või selle vahemikku avaldama, kuid lõunanaabrite kogemus näitab, et palgavahemiku avalikustamine vajab toimiva lahendusena siiski täpsustusi, kirjutavad Soraineni advokaadibüroo tööõiguse valdkonna eksperdid Pirkko-Liis Harkmaa ja Carolin Simona Laurits.
Kokkuvõtet koostab tehisarusüsteem, mitte inimene. Tehisaru võib teha vigu, seepärast soovitame alati tutvuda originaaltekstidega, millele on vastuse juures viidatud. Äripäeva toimetus ei kontrolli tehisaru antavaid vastuseid, kuid võib neid vaadata hiljem, et teenust arendada. Ootame kasutajate tagasisidet aadressil [email protected].
Palkade läbipaistvusdirektiiv toob tööandjatele kaasa kohustuse tagada palkade kujundamise läbipaistvus ning avaldada enne töövestlust algtöötasu või selle vahemik. 2023. aastal vastu võetud Euroopa Liidu direktiivi eesmärk on soolise palgalõhe vähendamine. Juba 2026. aasta suvel peaksid hakkama Eestis kehtima selle esimesed nõuded.
Direktiiv ei kirjuta ette, kuidas palgad avaldada, aga viitab, et tööle kandideerija peab enne töövestlust või lepingu sõlmimist saama selle kohta selge info. Info võib olla töökuulutuses, kuid seda võib edastada ka muul moel – siseriiklik regulatsioon saab jätta avalikustamise viisi lahtiseks ja usaldada sobiva lahenduse leidmise tööandjale.
Eesti riik ja tööandjad peavad niisiis otsustama: millised on mõistlikud lahendused palkade avaldamiseks? Naaberriikide praktika pakub siin väärtuslikku võrdlus- ja õppematerjali.
Lätis, Leedus ja Soomes
Läti ja Leedu on juba aastaid tagasi valinud palgavahemiku või palga teavitamiseks kohustuse avaldada see töökuulutuses. Eestis on see seni olnud vabatahtlik ja mitmed tööandjad kasutavadki seda võimalust.
Seni pole lõunanaabrid palkade töökuulutuses avalikustamisega seotud laialdast negatiivset mõju täheldanud ning lahendus toimib. Pigem kandideerijate huvi tööpakkumiste vastu kasvas.
Lätis ei möödunud seaduse muutmine siiski ilma diskussioonita. Läti kaubandus-tööstuskoda ei toetanud ettepanekut kohustada tööandjaid avalikustama töökuulutuses töötasu. Ühe argumendina toodi välja, et see võib ohustada ettevõtete konkurentsivõimet, eriti tööjõupuuduse tingimustes.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud loodPalgainfo agentuuri juht: palkade rahulolu küsitlus on tervistkahjustav lugemine
Eestlaste palgaootus kasvab aina kiiremini, kuid tegelik töötasu suureneb teosammul, ütles Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder.
Teeme Eestis palgad päriselt läbipaistvaks
Selle asemel, et liikuda palkade suurema läbipaistvuse poole, nagu Euroopa riikides seda tehakse, otsime Eestis põhjendusi avaliku sektori palkade suuremaks salastamiseks. See ei ole õige suund, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Eesti parim juht: töötasu on investeering, mitte kulurida
Ettevõtte edu võtmeks on see, kui meeskond mõistab oma töö väärtust, mitte üksnes sisu. Töötasu tuleks aga käsitleda investeeringuna inimese panusesse ja arengusse, kirjutab Hansa Grupi juhatuse esimees ja Eesti parima juhi tiitli hoidja Neeme Tammis.
Töötajaid on korraga üle ja puudu
Kuigi näiliselt on tööturul taas järjekord ukse taga, saavad kängunud kasvu tõusule pöörata andekad multioskustega tippspetsialistid, ja nendele tuleb luua sobivad tingimused, kirjutab Manpoweri Baltikumi tegevjuht Heigo Kaldra.
Spordist ja ettevõtlusest panka: Kai-Riin Saluste toob SEBsse värsket mõtlemist
SEB partnersuhete juht Kai-Riin Saluste murrab saates “Minu karjäär” levinud ettekujutust, et pank on hall ja rutiinne töötamiskoht. Tema teekond võistlusspordist Rootsi tudengielu ja ettevõtluse kaudu pangandusse tõestab, et tugeva suhtlusoskuse, koostöötahtmise ja vastutuse võtmisest kujuneb panga igapäevas kõige olulisem tööriistakast.