Euroopa Liidu eelarvest aastateks 2028-2034 on Eestile ette nähtud ligikaudu 6,5 miljardit ning selleks, et seada sihte 2028–2034 riigiplaani koostamiseks ja ELi toetuste kasutamiseks, toimuvad rahandusministeeriumi eestvedamisel järgneval kolmel nädalal strateegilise tasandi aruteluseminarid ministeeriumide asekantslerite ja suuremate valdkondlike katusorganisatsioonidega, kirjutab BNS.
„Seminaride eesmärk on analüüsida hetkeolukorda ja tulevikutrende erinevates poliitikavaldkondades ning arutleda selle üle, milliseid muutusi ja reforme tuleks kavandada, kasutades selleks 2028+ Euroopa Liidu eelarve võimalusi,“ sõnas rahandusministeeriumi välisvahendite talituse juhataja Triin Tomingas.
ELi toetused moodustavad Eestis igal aastal umbes kolmandiku avalikest investeeringutest, mistõttu mõjutab järgmise perioodi planeerimine otseselt kõigi valdkondade arengut. Tegemist on varase planeerimisetapiga, mida tavapäraselt avalikkusele ei avata. Rahandusministeerium soovib tagada laiapõhjalise sisendi juba enne eelarveläbirääkimiste algust.
Liidu siseselt fikseeritakse lõplik toetussumma tõenäoliselt alles 2027. aasta alguses. Samal ajal tuleb alustada sisulist ettevalmistust, et Eesti oleks 2028. aastal valmis toetusi rakendama.
Euroopa Komisjoni ettepanek muudab senist eelarvearhitektuuri oluliselt ja ühendab praegu eraldi toimivad ühtekuuluvuspoliitika (ÜKP), ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP), kalanduspoliitika ja sisejulgeoleku valdkonna fondid. ELi rahastatavad investeeringud ja reformid koondatakse ühtsesse riigiplaani, mille läbi muutub eelarvevahendite kasutamine paindlikumaks ja lihtsamaks.
2028-2034 Euroopa Liidu toetuste kasutamise aluseks oleva riigiplaani koostamine ei alga nullist. Üldise suuna annavad Eesti pikaajaline strateegia „Eesti 2035“ ning valdkondlikud arengukavad, samuti Euroopa-ülesed eesmärgid ja poliitikasoovitused, mida juba täna ellu viiakse.
Seminaride järel jätkub erinevates poliitikavaldkondades mõttetöö ministeeriumide eestvedamisel, et formuleerida 2026. aasta märtsiks täpsemad ettepanekud vajalikeks reformideks ja investeeringuteks, mis oleksid kooskõlas Euroopa Liidu eelarveraamistikuga. Vastavate ettepanekute läbivaatamiseks kavandatakse 2026. aasta mais-juunis detailsem ja laiapõhjaline arutelude sari, et kaasata võimalikult lai ring osapooli investeerimisprioriteetide seadmisel. 2026. aasta sügiseks plaanitakse jõuda esmase eelarvejaotusettepanekuni, mille alusel oleks pärast valitsuse heakskiitu võimalik alustada läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga riigiplaani koostamiseks.