Samm kujutab endast esimest juhtumit maailma ajaloos, mil üks riik nõuab keskkonnakahju hüvitamist seoses fossiilkütuste põlemisest tekkivate CO2 heitmete, sõjas kasutatud tsemendi ja terase koguse ning tulekahjudes hävinud puude hulgaga, kirjutab Reuters.

Ukraina majanduse, keskkonna ja põllumajanduse aseminister Pavlo Kartašov ütles Reutersi reporterile Brasiilias kliimatippkohtumise COP30 kuluaarides, et sõjategevusega «on veele, maale ja metsadele tekitatud palju kahju. Meil tekib tohututes kogustes täiendavaid CO2 heitmeid ja kasvuhoonegaase.»

Vene delegatsiooni liige kliimakohtumisel keeldus kommentaaridest.

Hollandi kliimaekspert Lennard de Klerk ütles, et Ukraina sõda on tänaseks tekitanud umbkaudu 237 miljoni tonni jagu CO2 ekvivalente, mis on sisuliselt Iirimaa, Belgia ja Austria aastaheitmete summa.

De Klerk ütles, et ta aitas Ukrainal arvutada kahjude numbrilist väärtust, lähtudes ajakirjas Nature aastal 2022 avaldatud uuringust, kus CO2 hinnanguline kahju ühiskonnale seati 185 dollarile tonnist.

Ta ütles, et Ukraina valmistub esitama seda nõuet Euroopa Nõukogu uue kompensatsiooniprotseduuri raames, kuhu Ukraina eraisikud on saatnud juba umbes 70 000 sõjaaja kahjunõuet.

Kõikide selliste nõuete saatuse otsustab Euroopa Nõukogu hagikomisjon.

Kust kompensatsioon laekuma peab, jääb erialgu ebaselgeks. De Klerk pani ette, et nende nõuete katteks võiks võtta raha Venemaa välismaale külmutatud varadest.