Saamaks aimu, kui palju Eestis prügi sorteeritakse ja kuidas sellest väärtuslik materjal saab, tuleb alustada algusest ehk sealt, kuhu kõik inimesed enda vähem või rohkem sorteeritud pakendid jätavad: aia taha prügikasti või -kotti. ETV saade “Impulss” tegi kaasa ühe ringi prügiautoga.
Videot ringsõidust näeb selle loo päises oleval pildil klõpsates.
Prügitiir koos Ragn-Sellsiga tehti keskmisest jõukamas eramajade piirkonnas ja kiiresti selgus, et seal sorteeritakse korralikult. Sellele li ettevõtte tehnikajuhil Priit Paulusel ka selgitus.
“Siin seda anonüümsust nii-öelda on vähe, sest me ikkagi teame, kes see klient oli, kelle käest me selle materjali saime. Kortermajas on rahvast palju, seal ikka mõni üritab pakendisse ka mingit muud asja ära sokutada. Seal tuvastada, kes seda tegi, on nagu keerulisem,” selgitas Paulus.
Et seda teooriat testida, korjas ajakirjanik koos prügifirmaga prügi ka kortermajade konteineritest ning kinnitust sai fakt, et kortermajades sorteeritakse prügi lohakamalt.
Ühe ringiga korjab prügivedaja peale võimalikult palju rämpsu, et auto ei peaks mõttetult ringi sõitma. Kokku mahub veokisse kuni 10 tonni prahti. Kui tiir tehtud, läheb lahti sõit Suur-Sõjamäele pakendite sorteerimiskeskusesse.
Suur-Sõjamäe keskusesse veetakse prahti kokku üle Eesti. Esmapilgul tundub see lihtsalt üks tavaline prügihunnik, aga professionaalid nimetavad neid hoopis jäätmeteks.
“Jäätmed on need jäägid meie elutegevusest, millest me saame midagi välja sorteerida. Prügi on see, mis on juba sorteerimise jääk,” selgitas vahet Ragn-Sellsi ärikliendi nõustaja ja koolitaja Eve Nurk.
Suurest hunnikust võtab kopp ligi sajakilose ampsu ja viib selle liinile, mis erinevaid tehnoloogiaid kasutades sorteerib jäätmed ise ära.
“Depaketeerija tõmbab lahti kõik kilekotid, millesse on pakend pakendatud ja see suunatakse üles liini peale, aga alt liini pealt võetakse välja klaas, pöördvoolu seadmega alumiiniumi sisaldavad materjali ja magnetiga metall,” rääkis Nurk.
Kokku sorteeritakse jäätmekeskuses ligi 1700 tonni materjali kuus. Ühe prügiautotäie jäätmete sorteerimine võtab aega kaks, kolm tundi. Vanasti tegid kogu töö ära inimesed ning neil kulus ühe autotäie peale umbes neli korda kauem aega. Kuid praegugi pole inimesed liini äärest täiesti kadunud ja viimane sõna jääb neile.
Sorteeritud jäätmed pressitakse kokku ning viiakse laoplatsile. Võib jääda mulje, et üks plast kõik, kuid tegelikult on materjalid tüübi järgi paigutatud ja kannavad eri nimesid, nagu näiteks polüpropeen ja polüeteen.
Seejärel helvestab ümbertöötleja plasti ära, peseb puhtaks, granuleerib ja müüb edasi järgmise toote tootjale, rääkis Nurk. “Kui me vaatame näiteks pabermaterjalid, mis meil on seal teises laos, siis selle ostab kokku paberitootja, toodab paberi ja müüb selle edasi näiteks paberpakendi tootjale,” lisas ta.
Lõpetuseks ei saa jätta küsima, miks ikkagi on nii, et inimesed näevad, kuidas olmepürgi ja pakendid kallutatakse samasse autosse.
“Meil on kahe kambriga autod. Ühte kambrisse saame me koguda ühte jäädet ja teise kambrisse teist. Ja nüüd need inimesed, kes tegelikult sellest tehnilisest võimekusest ei ole teadlikud, nad arvavadki, et kõik läheb kokku,” ütles Nurk.