Kui elame kaasa muusikale, kipub mõnikord jalg justkui iseenesest tatsuma või pea nõksuma.

Kuid sellega kaasaelamise füüsilised väljendused ei piirdu. Mõned neist väljendusist on seejuures isegi esmapilgul silmale märkamatud.

Ent tähelepanelikud Hiina teadlased on neid nüüd siiski lõpuks märganud ja ajakirjas Plos Biology teaduslikult kirjeldanud.

Selgub, et inimesed pilgutavad muusika taktis silmi.

Yi Du ja ta kolleegid Hiina Teaduste Akadeemiast tegid katseid enam kui saja inimesega, kellele mängiti ette lääne klassikalist muusikat. Valitud olid palad, mida iseloomustas püsiv tempo.

Teadlased märkasid oma mõõtevahenditega peagi, et inimeste silmad hakkasid muusikaga kaasa pilkuma.

Teadlaste sõnul oli tegemist täiesti teadvustamata tegevusega, nii nagu silmade pilgutamine enamasti ju on, sest ega osalistele ju ette ei öeldud, et just seda uurima hakatakse.

Selle poolest erinebki see nähtus teadlaste väitel põhimõtteliselt niinimetatud auditoormotoorse sünkroonsuse seniteada vormidest, tatsumistest ja nõksutamistest, mida inimesed ise märkavad ja enamasti suuremal või vähemal määral ikka ka tahteliselt kontrollivad.

Teadlased tegid ka niisuguseid katseid, kus mängisid katseisikutele muusikat ette tagurpidi, et välistada võimalik reageerimine tuttavana tunduvatele motiividele, ja ka sel juhul pilgutasid inimesed endistviisi.

Veel mängiti ette ühele helikõrgusele taandatud muusikat. Sellisel juhul kippus pilgutamine hästi natuke rütmist välja minema, kuid püsis põhimõtteliselt ikkagi taktis.

Ainus võte, millega sünkroniseerimine täiesti paigast nihutada suudeti, oli anda katseisikutele muusika kuulamise ajal täita ka üks teine tähelepanu nõudev ülesanne.

Inimestel paluti reageerida ekraanile ilmuvale punasele täpile. Teadlastele isegi mõningaseks üllatuseks ajas täpiülesanne mitteteadliku pilgutamise sassi isegi juhul, kui täpp pandi ekraanile tulema täpselt muusika taktis.

Järelikult nõuab kaasaelamise spontaanne väljendamine vist ikkagi teatava tähelepanulävendi ületamist muusika suhtes.

Ükski katseisik ei olnud muusik, mistõttu ei ole põhjust arvata, et pilgutuste sünkroniseerimine muusikaga oleks kuidagi tulenenud muusikaga süvitsi tegelemisest.

Uuringu tulemus aitab loodetavasti paremini mõista aju tegevust tajude töötlemisel.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.