Teatristatistika andmeil tegutseb Eestis aktiivselt nelikümmend erateatrit, kes toovad igal hooajal lavale üle saja uue lavastuse ning annavad kokku tuhandeid etendusi aastas.
Praegust olukorda võib pidada mitmele erateatrile eksistentsiaalseks löögiks. „Üha enam truppe on sunnitud tegevust pausile panema või tooma välja vähem uuslavastusi. Kui süsteem soosib vaid ajaloolisi institutsioone, kaotab ta sotsiaalse innovatsiooni võime ja regionaalse mitmekesisuse, mis on Eesti kultuurilise sidususe aluseks. Sellest tulenevalt puudub selge vastus küsimusele: Milline on riigi kultuuripoliitiline nägemus erateatrite rollist Eesti teatrimaastikul?“ seisab erateatrite pöördumises.
Ühisel arutelupäeval soovivad erateatrid analüüsida sektori tegelikku seisu, selgitada rahastus- ja hindamissüsteemi kitsaskohti, sõnastada ühine ettepanek jätkusuutliku toetussüsteemi loomiseks eesmärgiga luua rohkem selgust, läbipaistvust ja panna paika tulevikusuunad, mitte otsida süüdlasi.
Erateatrid ootavad vastuseid küsimustele, missugune on Kultuuriministeeriumi strateegiline visioon erateatrite rolli kohta Eesti kultuuripoliitikas. Toetussüsteemi ja hindamise puhul ootavad erateatrid selgitusi, miks on hindamiskriteeriumid erateatrite arvates jätkuvalt ebajärjepidevad ja vastuolulised, kuigi sektori tagasiside on puudustele korduvalt osutanud. Samuti tunnevad erateatrid huvi, kas ja kuidas tagatakse, et hindamiskomisjonil oleks piisav kokkupuude hinnatavate teatrite loominguga.
„Kui Eesti kultuuripoliitika soovib hoida mitmekesist, ambitsioonikat ja loovat teatrimaastikku, siis on erateatrid selle vältimatu osa. Kui aga erateatritele ei nähta tulevikku, tuleb see ausalt välja öelda,“ seisab erateatrite pöördumises.
Kokkusaamise tärminina pakuvad erateatrid välja 17. detsembrit.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (12)