Turuvaatlejate ja analüütikute hinnangul on lääne meetmed tekitanud Hiina ostjates „ebatavalise ärevuse“, vahendavad Bloomberg ja Reuters.
Nafta jääb merele seisma
Bloombergi andmetel on Hiina riiklikud naftatöötlejad peatanud suure osa ESPO toornafta ostudest. Tegemist on populaarse Ida-Siberi naftaseguga, mis moodustab lõviosa Venemaa ekspordist Hiinasse.
Ostude peatamise taga on hirm USA teisaste sanktsioonide ees, mis laienesid hiljuti Vene naftahiiu Rosnefti ja Lukoili vastu.
Analüütikafirma Rystad Energy hinnangul võib Hiina meritsi toimuv naftaimport Venemaalt kukkuda novembris lausa 500 000 kuni 800 000 barreli võrra päevas – see tähendab ligi kahe kolmandiku suurust langust tavapärasest mahust.
Ettevaatlikuks on muutunud ka Hiina erasektori rafineerimistehased, mis on seni olnud Venemaaga äri ajades riskialtimad. Pärast seda, kui Euroopa Liit ja Suurbritannia kandsid musta nimekirja olulise ostja Shandong Yulong Petrochemicali, on ka erasektor tõmmanud pidurit. Lisaks sanktsioonihirmule kimbutab erarafineerijaid ka riiklike impordikvootide nappus, mis vähendab nende ostuvõimekust aasta lõpus veelgi.
Kõige selle tulemusena on tekkinud merel n-ö tundliku nafta ülejääk. Laevandusandmete kohaselt seisab Singapuri väinas ja Hiina meredes kümneid miljoneid barreleid ostjat otsivat naftat. Lisaks Vene toodangule on seal lõksus ka suured kogused Iraani toornaftat.
Gaasi müüakse turuhinnast ligi 40% odavamalt
Kui nafta puhul on probleemiks füüsilise kaubavahetuse pidurdumine, siis gaasisektoris on Venemaa sunnitud müüma oma toodangut tunduvalt alla turuhinna.
Reutersi andmetel on Venemaa gaasihiid Novatek hakanud alates augustist pakkuma Hiina ostjatele 30–40-protsendilist allahindlust, et leida turgu oma sanktsioneeritud Arctic LNG 2 projekti toodangule.
Et kaup sanktsioonidest hoolimata liikuma saada, on Novatek sunnitud müüma gaasi sisuliselt poolmuidu: kui tavapärane last maksab üle 44 miljoni dollari, siis Vene gaas läheb praegu kaubaks vaid 28–32 miljoni eest.
Reutersi allikate sõnul kasutatakse Vene gaasi impordiks spetsiifilisi kanaleid, näiteks Lõuna-Hiinas asuvat Beihai terminali. Riiklikule taristufirmale PipeChina kuuluv sadam on sisuliselt muudetud Vene gaasi eraterminaliks, kuhu teisi tarnijaid enam ligi ei lasta.
Analüütikute sõnul asetab praegune olukord Hiina keerulisse positsiooni. Ühest küljest vajab Peking odavat energiat ja soovib toetada oma strateegilist partnerit Venemaad. Teisalt kardetakse USA administratsiooni ja president Donald Trumpi survet ja võimalikke teiseseid sanktsioone, mis võiksid kahjustada Hiina enda majandust ja gaasitarneid läänest.
Turuosaliste sõnul võib praegune seisak olla siiski ajutine. Hiina ostjad otsivad juba lahendusi, kuidas piirangutest mööda hiilida. Kasutusele võetakse vanad trikid: laevade asukohaseadmete (transponderite) väljalülitamine, lastide ümberlaadimine merel ühelt laevalt teisele ning uute varifirmade loomine tarneahela varjamiseks.
Kuidas see lugu Sind end tundma pani?
Saada
Kommenteeri
Loe kommentaare (7)