Ühendkuningriigi relvajõud ei ole valmis rünnaku korral riiki kaitsma, selgub Briti parlamendi alamkoja kaitsekomisjoni koostatud ülevaatest.
Komisjoni raportis väideti, et Ühendkuningriik ei täida NATO alusleppe artiklis 3 sätestatud kohustusi, mis näevad ette, et riik peab säilitama ja arendama individuaalset ja kollektiivset suutlikkust relvastatud rünnakule vastu seista, edastas väljaanne The Telegraph.
Samuti hoiatati ülevaates, et riigil sisuliselt puudub integreeritud õhu- ja raketitõrje ning pole ka plaani nii oma põhiterritooriumi kui ka ülemereterritooriumide kaitsmiseks.
“Oleme korduvalt kuulnud muret Ühendkuningriigi võime pärast end rünnaku eest kaitsta. Valitsus peab olema valmis tegutsema ja seadma esikohale kodumaa kaitse ja vastupanuvõime,” kommenteeris komisjoni esimees, Tööpartei liige Tan Dhesi, hoiatades parlamendiliikmeid, et nad ei saa enam pead liiva alla peita.
Hinnang Suurbritannia kaitsevõimele järgnes komisjoni 11-kuulisele uurimisele, mis hõlmas külastusi NATO baasidesse üle Euroopa ning info kogumist kaitseekspertidelt ja sõjaväejuhtidelt.
The Telegraph märkis, et Briti relvajõudude toonane minister Luke Pollard ütles juba juulis komisjonile: “Ma arvan, et oleme väga selgelt öelnud, et me ei ole rahul sellega, kuidas Ühendkuningriik vastab artikkel 3 nõuetele.” Aga tema hinnangul on pea kõik NATO liitlased Euroopas samas seisus.
Alamkoja kaitsekomisjoni koostatud ülevaade avaldati mitu kuud pärast seda, kui peaminister Keir Starmer avalikustas strateegilise kaitseülevaate (SDR), milles ta esitas plaani riigi relvajõudude ümberkujundamiseks ja lubaduse suurendada kaitsekulutusi 3,5 protsendini SKP-st.
Kuid parlamendiliikmed on väljendanud muret SDR-is lubatud riigikaitse programmi valmimise venimise pärast. Äsja avaldatud analüüsis leiti ka, et valitsuseülene töö riigikaitse ja vastupanuvõime valdkonnas ei ole kaugeltki seal, kus see peaks olema, märkis The Telegraph.
Ülevaate koostamise käigus ütles Royal United Services instituudi kaastöötaja, juhtiv sõjandusekspert ja professor Peter Roberts parlamendiliikmetele, et avalikkus peab teadma, kui suures ohus nad Briti raketitõrje puudumise tõttu on. Tema sõnul pole Ühendkuningriigil raketitõrjeks “peaaegu mitte midagi”.
“Puudub poliitiline tahe teha raskeid otsuseid või olla avalikkusega aus ja öelda: “Me ei kavatse takistada rakettide tulekut ja teie tabamist. Osa teist sureb, haiglad kukuvad kokku ja te jääte ilma toidu, vee, kanalisatsiooni ja elektrita,” ütles Roberts oma hinnangus olukorrale.
Briti relvajõudude endine juht, Richard Dannatt ütles, et komisjoni aruanne peaks toimima kainestava “äratuskellana”.
“Oleme aastate jooksul kuhjanud riski riski otsa, võtnud külma sõja lõpust alates liiga palju rahudividendi ja nüüd seisame Putini Venemaa ees tõsises ohus,” hoiatas ta teisipäeva õhtul. “Aeg tegutseda on nüüd. See on meie viimane võimalus.”
Telegraph märkis, et kaitsekomisjoni järeldused tulevad ajal, mil Briti relvajõude vaevavad jätkuvalt probleemid ja puudus.
Veidi enam kui 70 000 täielikult väljaõpetatud sõduriga on armee kahanenud kõige väiksemaks, mis Ühendkuningriigil pärast Napoleoni sõdu on olnud.
Samuti on kuninglik merevägi silmitsi probleemidega, mis puudutavad nii merekõlbulike aluste arvu kui ka ründeallveelaevade ja abilaevade laevastikku.
Lisaks on tõstatatud küsimusi selle kohta, kas Ühendkuningriigi kõige tundlikumate sõjaväebaaside kaitsmiseks on piisavalt personali. Nii suutsid juulis nüüdseks keelatud terrorirühmituse Palestine Action aktivistid tungida õhujõudude Brize Nortoni baasi ja tekitada selles seitsme miljoni naela ulatuses kahju.
Ka Venemaalt lähtuv oht kasvab jätkuvalt. Kremlit on viimastel nädalatel süüdistatud häirivates droonilendudes üle Euroopa, samal ajal kui sabotöörid purustasid pühapäeval Poolas Ukraina varustamiseks olulise raudteeliini, viitas The Telegraph.
Ühendkuningriigi kaitsevõime halba olukorda kritiseerivad ka opositsioonilised konservatiivid.
Nii leidis varikaitseminister James Cartlidge, et kaitsekomisjon on paljastanud leiboristide õõnsa kaitseretoorika. “Kaitsevalmiduse prioriseerimise asemel on leiboristid näidanud kiirust Chagose saarte loovutamisel ja Briti armee süüdistatavate pingile saatmisel,” kommenteeris ta.
“Leiboristide poliitilised dokumendid on kõik avaldatud palju hiljem kui lubatud ja nende strateegiline kaitseülevaade ei anna tulemusi enne 2030. aastaid. Samal ajal pole nende endi kaitsevalmiduse seaduseelnõul isegi ajakava ja see võib venida aastaid,” jätkas ta. “Sõjapidamine muutub kiiresti, kuid leiboristid liiguvad liiga aeglaselt,” lisas Cartlidge.
Samal ajal on kaitseminister John Healey lubanud suurendada riigi sõjalist valmisolekut, teatades mitme uue relvatehase rajamise plaanist.
Riigis on kindlaks määratud vähemalt 13 sobivat asukohta laskemoona ja sõjaliste lõhkeainete tootmise tehaste rajamiseks ning Healey loodab, et relvatööstus alustab esimese tehase rajamist juba järgmisel aastal.