Haridussektoris toob kaugtöö neli korda rohkem kandidaate
Haridussektoris on sobivate kandidaatide leidmine tavapäraselt keeruline, kuid paindlik töökorraldus mõjutab huvi märgatavalt. Kui üldjuhul kandideerib haridusvaldkonna tööpakkumistele 11 inimest, siis kaugtööga ametikohtadele laekub keskmiselt 44 avaldust.
Auväärti sõnul on mõju nii suur eelkõige seetõttu, et haridusvaldkonnas leidub kaugtöövõimalusi võrreldes teiste sektoritega palju vähem. Samas on need vähesed pakkumised selgelt nõutud: kodust töötamise võimalust on tänavu pakutud sellistel haridusvaldkonna ametikohtadel nagu eraõpetaja, õppetööspetsialist, arendusspetsialist, eesti keele õpetaja, keeletehnoloogia ekspert, õppejuht, teadur, matemaatikaõpetaja, uuringute juht, eripedagoog ja logopeed.
Ka IT-sektoris hinnatakse paindlikkust kõrgelt, sest kaugtööga tööpakkumistele kandideeritakse seal 3,5 korda rohkem.
Palgainfo avaldamine toob ligi poole rohkem kandidaate
Palgainfo avalikustamine on kasvamas ja tänavu on tööandjad palganumbrit näidanud pea pooltel tööpakkumistel (45 protsenti). Ka palga avalikustamine mõjub töövõtjatele endiselt tõmbetegurina, kergitades kandideerijate arvu tänavu 40 protsenti.
Kõige vähem avaldatakse palgapakkumisi kontoritöötajatele mõeldud tööpakkumistel, kus palka näidatakse 31 protsendil tööpakkumistest. Just kontoritöödel avaldab aga palga näitamine kandideerijatele suurimat mõju, tõstes kandideerijate arvu 61 protsenti.
Valdkondade lõikes avaldatakse palka enim haridussektoris, kus pakutav palk on olnud tänavu nähtav 61 protsendil tööpakkumistest. Haridussektorile järgnevad korrakaitse- (55 protsenti), toitlustuse- (50 protsenti), transpordi- ja logistika- (53 protsenti) ning klienditeenindussektori tööpakkumised (49 protsenti).