Grööni vaalade kehamass ületab inimese oma ligi tuhat korda ja nad elavad rohkem kui kaks sajandit. See, et niivõrd suure kehakaaluga imetajad nii kaua elavad, ei ole paljude teadlaste arvates sugugi loogiline. Nimelt peaks suurem keharakkude arv tähendama ka suuremat tõenäosust haigestuda vähki.
Sestap kogusid New Yorgis asuva Rochesteri ülikooli teadlased seitsme aasta jooksul Alaskas toiduks kütitud vaaladelt koeproove, et nende suurte mereimetajate pikaealisuse saladusele jälile jõuda. Vaalu, kellelt koeproovid võeti, olid kütitud toiduks traditsioonilisi meetodeid kasutades. Uurijad võrdlesid seejärel, kuidas reageerivad UV-kiirgusele ja teistele vähki tekitavatele keskkonnatingimustele vaalarakud ja inimese sidekoe rakud – kollageeni sünteesivad fibroblastid.