Te just rääkisite siin publikule, et te olete nii palju koos reisinud ja saate suurepäraselt läbi. Aga oma esimesi reise koos meenutades – kas siis oli mingeid ka mingit nurkade maha jooksmist natukene?
Mallukas: Kristina magab alati kauem kui mina. Mul on lihtsalt süda paha. Meil on ikka kuidagi vedanud – et kui meil saab kõht tühjaks, siis samal ajal. Meil tuleb joogiisu samal ajal… Aga ma tegelikult võiks öelda, et meie sõprus läkski ju tugevamaks siis, kui me läksime esimest korda reisile. Sest me olime sõbrad ka enne, aga siis ootamatult mul jäi üks pilet üle reisile ja ma kutsusin Kristina kaasa, ja ta sai tulla. Ja peale seda ma tunnen, et me olimegi rohkem sõbrad.
Kristina: Sest kui sa ikkagi oled kellegagi nagu nädal aega järjest ühes toas, et siis tegelikult… see on make or break. Mina ütlen alati, et reisides sa tegelt saad aru, kas keegi on rohkem sinu inimene või mitte. Ma olen ka käinud ka inimesega reisil ja sain selgeks, et ma ei taha selle inimesega suhelda. Mitte halvaga, aga lihtsalt saan aru, et üldse ei sobi. Üks asi on see, kui näed teda kuskil linnas tund aega, aga hoopis teine, kui oled kellegagi nädal aega ninapidi koos.
Teil tuleb raamat, teil tulevad kevadel jälle Alexelas suured showd. Kuidas te ise tunnete – kas tipp on käes ja ka oht, et võib tekkida küllastumus ja langus?
Mallukas: Eks see loomulikult võib teoreetiliselt tekkida, aga ma arvan, et meie see podcast, see ei ole ju ainult meie. Inimesed võivad kuulata seda sellepärast, et me meeldime neile, aga nad kuulavad seda ka kirjade pärast. Ja ma ei näe olukorda, kus eestlasi ei huvitaks enam teiste inimeste salajutud, olgu meiega, kuidas on. Ja lisaks, ma ei näe ka seda, et vähemalt 2000 inimest ei tahaks meid vaatama tulla. 2000 ikka leiab ju!
Kristina: Kahe peale on meil üle 100 000 jälgija. 2000 ikka leiab! Ma tunnen, et me oleme kasvatanud nii tugeva baasi…
Mallukas: Kui me just midagi väga haiget ei tee. Et me võiksime vist kõik mida teha ja nad oleks mingi “ah, tead, omad inimesed”.
Kristina: Mina ütlen alati, et never say never! Et me ei saa öelda, et nüüd siit ei ole enam küll kuskile minna, sesr ma usun, et alati on kuskile nagu areneda ja lahedamaid asju teha.
Kas te seda ei taju, et “Salajuttude” lood, väikeste nüansierinevustega küll, hakkavad end kordama?
Mallukas: Seda, seda on kindlasti, et inimesed kuulavad mõnd teemat ja siis neil sellega seoses meenub mingi oma lugu, mida nad jagavad ka. Aga ma ausalt öeldes ei ole isegi mõelnud selle peale, sest et kuigi me oleme nii kaua seda teinud, siis mõtle, kui palju on tegelikult inimesi. Igal inimesel on tegelikult nii individuaalselt erinevad kogemused, nad elavad üle maailma laiali ja nad kogevad nii palju erinevaid asju, et… Praegu ma ei näe seda (liigset kordumist) juhtumas, aga kui see juhtub, siis küll me midagi välja mõtleme.
Kristina: Sellepärast me ka ju raamatu tegime, et meil on nii palju kirju, mis on tegelikult ju erinevad. Ja aina uusi tuleb peale. Alles ükspäev, polnud isegi podcastipäev, järsku tuli mingi kümme kirja…
Mallukas Ma just jälle ka sorteerisin neid ja mõtlesin ka, et püha jeesus – need salajutud ei saa ega saa otsa!
Kristina Aga see on muusika mu kõrvadele! Ma olen Mallule ka öelnud, et tegelikult on meil parim töö maailmas. Saad oma sõbrannaga hängida, rääkida juttu ja siis teenid raha sellega.
Kui palju teil podcastis või ka telesaates nüüd, on olnud neid hetki, kus olete tagantjärgi öelnud tiimile, et kuulge, lõikame ikka selle osa välja?
Mallukas: Kui me seal koha peal olime, siis mingi hetk oli küll, kus juba käpp oli päris maas, sest läksime vestlusõhtu publikuga veel peole edasi ja olime juba päris lõbusas meeleolus.. Siis lõpuks juba mingi hetk ütlesime kaameramehele, et pane see kaamera nüüd heaga ära. Aga Margus muudkui naeras ja filmis. Ma arvan, et midagi sellist seal ei ole, mis piinlik oleks. Eks igaüks on ju teinekord pidu pannud ja midagi piinlikku või häbiväärset me seal kindlasti ei teinud. Ma loodan, tähendab, sest ma ju ei ole näinud rohkem kui kaht episoodi!
Kristina: Pigem ma usun, et inimestel ongi see selline lõbus vaatamine. Eks esimesed episoodid minu arust saadetel ka alati veidi venivad, kus alles kerib asi – alles ju pakime ja lähme. Aga siis, kui juba seal koha peal oleme, et siis hakkab õige asi pihta, hakkab toimuma ja olema!
“Mallukas ja Kristina Austraalias” jõuab Go3 vahendusel vaatajateni 10. detsembril.